Viru-Nigula Hariduse Seltsi XXIII tervisepäev Pada-Arukülas
Viru-Nigula Hariduse Selts alustas kohalike tervisepäevade läbiviimist 2015. aasta detsembris. Sellest ajast on kord kuus korraldatud üks tervisepäev ühes valla külas. 10. septembril 2017 toimus järjekorras juba XXIII tervisepäev Pada-Arukülas.
Eelnevalt kogutakse kokku nii palju infot küla elanikest, ajaloost ja loodusest kui võimalik, otsitakse välja põnevad kohad, kuhu paigutada kontrollpunktid, ja koostatakse kaart koos küsimustega. Sõlmitakse kokkulepped mänguhuviliste külaelanikega kas kohtunikutöö osas või lihtsalt talu külastamiseks. Selgitatakse ka need kohad, kuhu külalisi ei oodata – mitte kõik kinnistute omanikud ei ole nõus, et võõrad nende maa peal kõnnivad. Enamasti aga saadakse kokkuleppele ja igas külas jätkub seikluslusti 3–4 tunniks. Raja pikkus küünib 7–14 kilomeetrini ja osalejaid on olnud keskeltläbi 40–50 inimest.
10. septembril kogunes Pada-Arukülas vana Rääkõrtsi taga heinamaal loodust nautima 55 inimest. Osa neist olid kontrollpunktide kohtunikud, osa matkasellid. Seikluspunktides katsuti rändurid läbi mitme külje pealt: hinnati, kui tähelepanelik on külastaja mahajäetud majja sisse astudes, kui hea on kartulisaak talu aias, kuidas suudab pimesi kotis liikuda, ilma abita kõrge kivi otsa ronida, paralleelköiel turnida, tagurpidi oma jälgedesse astuda, kuidas ise keemiakatseid ja vägevaid pauke teeb ning käepäraste vahenditega tuuliku ümbermõõtu määrab.
| Noored tervisepäeval osalejad põnevate tegemistega rinda pistmas. | |
Lisaks ootas kõigis 30 kontrollpunktis põnev küsimus küla ajaloo kohta, millele eelnevalt kuuldud tutvustuse põhjal tuli õige vastus leida. Mitmes kohas tuli mõistatada ajaloolise foto põhjal, kus foto tehtud, mis sellel kujutatud ja mis suunas on objekti pildistatud.
Mis hunnikuga on tegu Vana Paluoja talu juures: haod, põhk või turvas?
Külaelanikud, keda on kahjuks järele jäänud üsna napilt (kunagisest 40 suitsust on püsiv elu vaid kaheksas majapidamises), olid agaralt abiks küla ajaloost rääkimas ja koloriitsetest elanikest mälestusi jagamas, kaunite paikade juurde teid rajamas ja vanu mahajäetud taluasemete kaeve tähistamas. Paaris kohas käidi isegi heina niitmas, et oleks kergem lastega läbi rohu liikuda. Peetri kivi juurde rajati siht ja märgistati rada, et kõigil oleks võimalus vanal talukarjamaal salapärast vana kivihiiglast imetleda. Teisal kaevati maa seest lahti ühe legendiga kivi piirjooned, et veenduda, kas see on ikka korviga mehe kujuline, nagu pärimus pajatab. Nimelt olla äike ühe seenelise pühapäevase metsas käimise pärast karistuseks kiviks moondanud. (Kivi olevat külapoisid hiljem ulakusest naabrimehe kartulikoopa suu ette tarinud, kus see ümber kukkunud.)
| Peetrikivi kükitab Rääkõrtsi talu metsas. | Pada-Aruküla loopealsed karjamaad pakuvad silmailu. |
14 kilomeetri pikkusel rajal pakkusid eredamaid elamusi külaskäigud vanadesse hoonetesse ja lugudega kohad. Üllatas näiteks üks vana taluase, mille peremehe kohta on säilinud 1867. aasta kogukonnakohtu lugu: metsavahi kaebuse peale, et peremees oli lasknud oma pojal ja tema kaaslasel kasse sisse kappi raiuda, tuli tal 25 kopikat trahvi maksta. Mida see tähendas, ei oska enam keegi öelda.
Ühes kivipõrandaga vanas hütis, mis polnud eales elektrit näinud, oli vana sisustus säilinud ja riidekirstu kaane siseküljelt vaatasid vastu uhkel värvilisel perepildil korraga kaks Venemaa tsaari, Aleksander III ja tema poeg Nikolai II. Vana külapoe lagunenud seinte vahel leidus veel eestiaegsete kirjadega „keisrisinise“ riidevärvi vettinud pakke. Siin-seal taluasemeid märkivate vundamentide vahel kõrgusid külainimeste poolt kokku kantud kivihunnikud, mis selles külas olid olnud ühtlasi end mobilisatsiooni eest varjavate noormeeste varjupaigaks. Metsloomade söödaplatsil küla Kuresoo poolses otsas ootas aga üllatus – metsakaamera jäädvustatud foto karu paari nädala tagusest külaskäigust.
Kas foto on tehtud hommikul või õhtul?
Pada-Arukülas kohtuvad ajalugu ja ühiskonna arengu kaks eri poolust kurioossel kombel ühe omaniku kinnistutel: ühelt poolt asuvad kolmel tema kinnistul Viru-Nigula tuulepargi tuulikud. Teiselt poolt kannab üks kinnistu küla teises otsas Vana-Kreeka filosoofi Epikurose nime, kes pidas elu kõrgeimaks eesmärgiks naudingut. Epikurose põllud oma vaikuse ja rahuga pakuvad naudingut nii metsloomadele kui ka inimestele. Kuni pole hakatud huvi tundma nende all uinuvate fosforiidivarude vastu, võib seal veel kaua looduse ilu nautida.
Külapäevade läbiviimiseks on oma abikäe ulatanud LEADER programm, MTÜd Aasukalda Maa- ja Merepääste Komando ning Vasta Kooli Sõbrad. Kavas on kahe aastaga läbi käia kõik Viru-Nigula valla alal praegu asuvad ja haldusreformi järel juurdetulevad külad. Järgmisena kohtuvad rändurid 29. oktoobril Toomika külas.
Ene Ehrenpreis
Viru-Nigula Hariduse Selts
Fotod: Ene Ehrenpreis, Linda Pentus, Marge Selder, Marge Zaidullin
