23. nov. 2024

Krimmis toimusid eesti kultuuri päevad

Krimmis toimusid eesti kultuuri päevad

25. augustil tähistati Krimmis Pervomaiskoje (krimmitatari Curçı) küla 155. aastapäeva ja seoses sellega toimus Eesti Kultuuripäev.

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuhil Liina Miksil oli au olla kutsutute hulgas. Enne festivalipäeva toimusid kohtumised eesti kultuuriseltsidega Jaltas ja Simferopolis. Oli suurepärane võimalus tutvuda eesti kultuuri kandjatega nendes linnades, teiste seas ukrainlasest estofiili ja orelikunstniku Vladimir Hromtsenkoga, kes räägib väga ilusat eesti keelt. Tore oli näha Amandus Adamsoni skulptuuride head olukorda Krimmi erinevates paikades. Ei saa jätta märkimata, et Sevastopoli linna sümboliks on just Amandus Adamsoni „Uppunud laevade monument“. Oli ka au isiklikult tutvuda Sevastopoli eestlaste tugisammaste Erich Kallingu ja Elviira Brusentsovaga (Salman) ning külastada kohalikku käsitöömeistrit, eestlannat Niinat.

Festivalipäevaks tulid kokku eestlased Krimmi kõikidest piirkondadest: Simferopolist, Jaltast, Jevpatoriast, Sevastopolist, Sakist, Krasnodarkast.  Päev algas ühise visiidiga Krasnodarka (krimmitatari Könçi Şava) külla. Meenutati selle paiga tähtsust Krimmi eestlaste ajaloos.  Eesti Tare perenaisele Rita Kadilkinale anti üle EV100 mälestustahvel. Tehti ühispilt.

Edasi liiguti Pervomaiskojesse (Curçı) , kus oli üles pandud festivali lava ja toimus kontsert. Üritusest võtsid osa  ka Peterburi ja Harkovi eestlaste esindused. Ürituse raames toimusid käsitöö- ja eesti juurtega kunstniku Sergei Türmese akvarellinäitus. Degusteerida sai kohalikku krimmi-eesti kööki.

Lava kõrval olid väljas bännerid fotomaterjaliga, mis kajastas eesti seltsi tegevust ja Krimmi eestlaste ajalugu.

Programmis oli 12 etteastet. Peo avasid Kodu-Eesti muusikud (Marju Varblane ja Viivika Kooser). Seejärel oli lava vaba kohalike tantsuansamblite Rukkilill  ja Pääsuke jaoks. Loeti kohalike autorite luulet Eesti kohta. Esinesid ka teiste Krimmis elavate rahvaste esindajad – mordvalased ja saksa seltsi liikmed. Kohaliku kultuurimaja esindus esitas Eesti tantsu. Eesti Kultuuriseltside Ühendus andis edasi tervitused, kinkis Eesti laualipu ja teisi meeneid. Festivali viimaseks lauluks oli „Ma tahaksin kodus olla“, kus nii laval olijad kui ka publik kujunesid ühiseks kooriks.

Eesti Kultuuripäev oli väga oluline kohaliku kogukonna ühendaja. Eesti kultuurilugu Krimmis jätkub.

Suured tänud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsile, kelle toel sai võimalikuks Tartumaa esinduse osalemine sellel üritusel!

Ürituse korraldasid: Krimmi Vabariigi rahvastevaheliste suhete riiklik komitee, Krimmi Vabariigi riiklik “Rahvaste sõpruse maja”, Pervomaiski rajooni Administratsioon ja Krimmi Eesti Selts.

 

Videoülesvõtet peost saab vaadata siit:

 

Liina Miks, EKSÜ tegevjuht

Artikkel kohalikus pressis: https://pervmo.rk.gov.ru/ru/article/show/2408