Eesti muinasjutt Krimmis

Novembris on Krimmi Eesti Seltsil olnud mitmeid kordi võimalusi jutustada Eesti lugu.

4. novembril tähistati Krimmis Simferopolis Rahvaste ühtsuse päeva. Linna keskel olid rahvusköökide paviljonid ja käsitöönäitused. Kultuurimajas tutvustati rahvusseltside tegemisi. Krimmi Eesti Selts võttis üritusest aktiivselt osa, tutvustas eesti rahvarõivaid, ehteid ning käsitööd ja kirjandust. Näitusel saavutasid erilise populaarsuse eesti küpsetised.

Oluline oli Krimmi ülikooli filoloogia tudengite osavõtt esitlustest. Kontsertprogrammis tantsiti Kaera jaani ja Jooksupolkat.

Krimmi Eesti Seltsi liikmed Rahvaste Ühtsuse päeval

Olga Skriptsenko, Irina Petrutsek Krimmi ülikooli tudengite Viktoria Muraševa ja Olga Pukaloga

Krimmis on käimas pedagoogiline projekt „Vanaema lood“, mille algatas Simferopoli linnavalitsus. Projekti eesmärgiks on säilitada rahvaste ajalugu, korrastada rahvastevahelisi ja põlvkondade vahelisi suhteid. Programmi sisu on selles, et Simferoopoli linna rahvusseltsid koolides lisatundide ajal jutustavad õpilastele rahvaste lugusid, luuletusi, eeposi ning tutvustavad Krimmis elavate rahvuste kultuure ja kombestikku.

13. novembril viis Simferoopoli 4. koolis Krimmi Eesti Seltsi esimees Olga Salman läbi ürituse „Eesti vanaema lood“.

1. klassi õpilased said lisaks A. Jakobsoni jutustusele „Hiir, vähk ja mardikas“ osa ka muudest eesti kultuuri tutvustavatest esitlustest. Lapsed saida teada palju uut Eesti Vabariigi kohta, tema linnadest ning traditsioonidest.

Kooli raamatukogule kinkis Krimmi Eesti Selts raamatu „Krimmi eestlastel külas“, autoriks Eduard Vilde ning bukleti „Eesti köök Krimmis“.

Programm jätkub: kavas on veel mitmete koolide külastamine sh Krimmi ülikooli tudengite kaasamine

Simferoopoli linna 4. kooli esimese klassi õpilased

E. Vilde raamatu “Külas Krimmi eestlastel” üleandmine

Veel mõned järelkajad Krimmi Eesti Seltsi möödunud sügiskuudele.

Finno-ugri festival Aluštas

Mordva kultuuripäevade raames toimus 15-16.septembril Aluštas Krimmis soome-ugri kultuuride festival. Sellest võttis aktiivselt osa ka Krimmi Eesti Selts. Peol osalesid Simferopoli ja Sevastopoli maride esindajad.

Ümarlauale „Soome-ugri rahvaste sotsiaalse, kultuurilise olukorra analüüs“ kogunesid külalised Venemaa eri nurkadest – Mordva, Mari-Eli, Komi, Tatrastani Vabariikidest ja Tjumeni oblastist ning Moskvast. Valitses soe õhkkond – osalejad said omavahel tuttavaks, vahetasid kultuuritöö alaseid kogemusi ning rääkisid maride, eestlaste, mordvalaste kaasaja elust-olust Venemaal ja Krimmis. Erinevate piirkondade esindajad andsid korraldajatele üle suveniire, tänukirju ning vahetasid visiitkaarte.

Peopäeva kontserdil said Krimmis elavad soome- ugrilased üllatada publikut oma rahvakultuuri rikkuse, koloriidi ja muusikalise, tantsulise või laulu iluga. Peol esines Venemaa rahvakunstnik Aleksandra Kulikova, teeneline kunstnik Mari Vabariist Tatjana Denissova, Mordva Vabariigi ja Venemaa ning rahvusvaheliselt auhinnatud kultuuritöötaja, helilooja Viktor Ovtsinnikov. Mordva ajalooteadlane Oleg Dudkin, folklooriansambel „Umarina“, mokšade folklooriansambel «Vanftõmanja» Tjumenist, folkloorsed kollektiivid ja solistid Mari- Eli, Komi, Tatrstani Vabariikidest ja teistest Venemaa regioonidest ja veel mitmed Krimmi loomingulised kollektiivid.

Festivalilt ei puudunud soome- ugri rahvaste kunsti- ja käsitöönäitus ning mordva- ja eestikeelne kirjandus ning nende vene keelsed tõlked. Välja olid pandud: mordva muinasjutud, Komi loodusfotod, eestlaste käsitöö, maride ilukirjandus. Peol valitsenud õhkkond tugevdas regioonide ning rahvuste vahelisi suhteid ja lõi eeldused mitmekülgseks ning viljakaks loominguliseks kultuurialaseks koostööks.

Festivali külalised said osa ka ulatuslikust ekskursiooniprogrammist

Loodame, et toimunud festival ei jää Krimmi territooriumil viimaseks, vaid muutub iga- aastaseks.

A. Kulkova (Venemaa rahvakunstnik Saranskist) ja V. Startškov – mordvalaste seltsi esimees ja Krimmi soome-ugri kultuuride keskuse esindaja

Kabardi-Balkaari Eesti Kultuuriseltsi Kodumaa 15. aasta sünnipäevale ja EV 100 pühendatud peost võttis osa ka Krimmi Eesti Seltsi esindus.

Olga Salman tutvustas kokkutulnutele eestlaste ümberasumist Krimmi, kinkis kultuurimaja juhataja V. Vorokovile ning eesti seltsi juhatajale Maret Romanile suveniirid ja raamatud eestlaste asundustest Krimmis ja õnnitles eesti seltsi juubeli puhul. Samuti osales Olga Salman eestlaste ühislaulmistes.

Peo juurde kuulus eesti köögi degusteerimine ja käsitöö näitus.

Koos Eesti esindusega võeti ette ühine Elbruse vallutamine, kuhu viidi ka eesti lipp.

Ümarlaulal, mis toimus 1. novembril, tutvustas Olga Salman Naltšiki eestlastele Krimmi eestlaste elu ja kombeid ning Krimmi Eesti Seltsi tegemisi.