Mulgid pidasid Tarvastu kihelkonnas seltsi 85. sünnipäeva
Juba aastaid on Mulkide Seltsi rahvas saanud kokku kihelkonnapäeval, suvistepühade laupäeval. Seekordse kokkusaamise tegi pidulikumaks see, et kokkusaamisega tähistati ka seltsi 85. sünnipäeva. Selts loodi 1934.a. ning kogu see aasta on juubelihõnguline.
Suvistepüha hommik algas hommikukohviga Mustla kohvikus, seejärel võeti ette jalutuskäik Mulkide Seltsi tamme juurde, mis istutati 2017. aastal Tarvastu tammeparki. Tarvastu käsitöökoja töödest ja tegemistest rääkis Aili Anderson. Külalised imetlesid vaadet liputornile ja nentisid, et Mustlas kui Tarvastu kihelkonna südames on alati uudistada midagi uut.
Peale ringkäiku muuseumis ja raamatukogus võttis seltsi rahvas ette sõidu Suisleppa, kus Suislepa veski taastanud Artur Grossthal abikaasaga külalised vastu võttis.
Huvireisi järel toimus pidulik kontsertaktus Mustla rahvamajas, mida tervitusega alustas Mulkide Seltsi vanem Ene Saar. Seejärel kõneles Mariann Õmblus seltsi ajaloost.
Esinesid Mulgi segakoor, Tarvastu muusika- ja kunstikooli õpilased ning Tõrva meesansambel. Seltsile tõid tervitusi Mulgimaa vanem Siim Kabrits, Mulgi Kultuuri Instituudi esindus ja Mulgimaa LEADER-tegevusgrupp.
Õnnitlejate sõnum oli kutse koostööle Mulgimaa heaks.
Peale õnnitlusi ootasid pidulisi Mulgi puder ja korbid. Päev lõppes seltsi üldkoosolekuga, millele järgnes simman kohalike pillimeeste muusika saatel.
Seltsi ajaloost ja tänapäevast
Selts loodi 5. mail 1934. aastal. Asutajaliikmeid oli 400, nende hulgas president Konstantin Päts, vägede ülemjuhataja Johan Laidoner ja Tallinna linnapea Jaan Soots. Seltsi eesmärk oli koondada Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkondade Mulgi päritoluga eesti soost liikmed oma kultuuri ja elulaadi hoidmiseks ning Mulgi kogukonna ühendamiseks. Need aated ei sobinud nõukogude aega ja Mulkide Selts suleti 1940. aastal. Kuna Torontos oli suur mulkide kogukond, taastati selts seal 1977. aastal. Selts tegutses Kanadas 2012. aastani. Praeguseni tunnevad aga sealsed mulgid suurt huvi seltsi tegevuse vastu kodumaal.
Eestis taastati selts 1990. aastal Viljandis. Ka seltsi lipp jõudis Viljandi muuseumi. Lipul on kaks viljapead – üks sümboliseerib välis-, teine kodueestlasi, nende all väike põllulill, mis meid ühendab. Praegu ühendab selts Viljandi, Tartu, Pärnu ja Tallinna kogukondi, liikmeid on veidi alla 200. Tegevust juhivad Meeta Meltsas (Tartu), Ilme Varimaa (Pärnu), Elvi Kirsipuu (Tallinn) ja Leili Weidebaum (Viljandi). Nooremaid inimesi liidab seltsi kuuluv Mulgi segakoor, koorivanem Madli Saar.
1936. aastast alates antakse välja mulkide almanakki (aastaraamatut). Tänavu ilmub 29. number. 2004. aastal avaldati mulgikeelne lugemik „Mulgi keelen ja meelen”. 2018. aastal ilmus Suiste mulgi Eino Luppi raamat „Suur Siberimaa – külm ja karm“. Ettevalmistamisel on raamat Jaan Tõnissonist „Vaatleja mõtted“. Välja on pandud erinevaid näitusi (Silvi Väljali looming, rahvuslikud sokimustrid jne).
2018. aastal rajasid seltsi liikmed üheskoos tammemõtsa, kus on jäädvustatud tuntud Mulgi riigimeeste ja kultuuritegelaste mälestus. Sel aastal saab viitadega tähistatud tammemõtsa suunduvad teeotsad.
Kui kellelgi on huvi Mulkide Seltsiga ühineda, siis uued ja toimekad liikmed on meie sekka alati oodatud, et seltsi koosseis nooreneks ja selts ikka elujõulisena püsiks.
Ene Saar
Mulkide Seltsi vanem
Kaanefotol: Seltsi liikmed oma tammepuud kallistamas
Suurem galerii: https://www.facebook.com/