Kuidas plaanida kevadpidu keset oktoobrikuud?
Sigi Aisatullin ja Sandra Buchert (kriidijoonistuse tegi Lachlan Bell)
Neil, kes Eestis üles kasvanud või ehk (vana-) vanemate kaudu kuulnud-näinud, mida kevade saabumisel kodus tehti – oli see siis kaseokste tuppatoomine või aiapidude pidamine – seostub oktoober-november pigem pimeduse saabumisega sügisel, mil peaks justkui mardi-kadripäeva pidama.
Nii nagu Eestimaal kuulutavad kevade saabumist kordamööda lumikellukesed, sinililled, piibelehed ja lõpuks sirelipõõsaid, saab Sydneys kevade saabumisel ja eksamite puhul tunda õhus mimoosilehise jakarandra lõhna ja tema lillade õite puhmaid näha üle terva linna.
12. oktoobril Sydneys toimunud Kevadsimmani ajal võisid kõik huvilised külastada käsitööringi poolt üles seatud näitust, kust sai osta rahvariideid, värsket piparkoogitaigent, käsitööpatju, salle, postaarte, tekke ja mida kõike veel, ise samal ajal mustikakooki mekkides.
Nii nagu ikka, pakuti Sydney Eesti Majas kooki ja kohvi. Ja seekord hästi magusat! Parimad koogimeistrid on koondunud meie „käsitööringi“ ehk piduliku nimega Kunsti- Käsitöö- ja Etnograafiaringi. Kaseoksi, peab küll tunnistama, Sydneys küll kuskilt võtta pole, kuid samahästi sobisid meie peole kohalikud eukalüptioksad, mis põlisrahva seas juba ammust ajast au sees on.
Kevadsimmani avas maatervitusega Sydney Eesti Seltsi juhatuse president Tiina Tamm. Peo tõmbas käima ametlik koor Lõke. Esitati laulu „Pidu hakkab“. Koori juhatas Kieran Scott, kes on abielus eestlasega ja kelle tütar, Ella Scott hetkel juba mitmendat kuud Eesti koolis õpib. Ellal on juba ette näidata raadiointervjuud nii Vikerraadios kui ka Raadio 2-s.
Seejärel rääkis Marju Tõnisson vanarahvakommetest, eriti kiikumisest. Hiljem tehti räägitu peale ka väike viktoriin. Rahvatantsurühm Virmalised esitas tüdrukute tantsu „Heinalised“.
Sandra Buchert esitas vanarahva pärimusloo metsahaldjatest. Räägiti kadaajamisest, jõuluorikast ja tuletati meelde leiva austamiskombeid. Koor Lõke esitas „On kevad tulnud taas“, „Eidekene ketrab“ ja „Mardilaul“, mida „sunniti“ ka publikut kaasa laulma.
Dr. Inno Salasoo tutvustas oma 90. juubeli puhul ilmunud autobiograafiat „Rahutu meri“. Sellele järgnes eesti rahvaloo „Tuuleema“ ettelugemine Lahlan Belli esituses.
Sydney Eesti majas on kombeks peole ots teha Tuljakuga. Enne seda esitasid Virmalised tantsu „Kikkapuu“ ja „Reilenderi“ ja siis „Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima! Taati memmega! Laskem elada!“
Nägemiseni-kuulmiseni selle aasta jõulupeoni Sydney Eesti Majas, 7. detsembril 2019!
Ülesvõtet peost saab näha ka meie YouTubest.
Tänud ka kulissidetagustele meistritele, sealhulgas Tiina Alvrele, ilma kelle entusiasmi ja juhtimiseta see üritus poleks aset leidnud ning seltsi eestvedajateile Aet Madisonile, Peeter Muttikule, Jaak Sildnikule ja Arne Rahnelile.
Kaanefotol: Sigi Aisatullin ja Sandra Buchert (kriidijoonistuse tegi Lachlan Bell)
Marju Tõnisson
Sydney Eesti Selts
Intervjuud Ella Scottiga saab kuulata siit:
Pildil Ella vasakult teine.
