Eesti Vabariigi 104. aastapäeva tähistamine Londoni Eesti Majas
Londonis tähistati Eesti Vabariigi 104. aastapäeva laupäeval, 26. veebruaril, koosviibimisega Londoni Eesti Majas. Oli südantsoojendav üle pika aja jälle koos eestlastega koos olla eriti kuna seda ei ole pikalt pandeemia tõttu saadud teha. Üritus tõi kokku üle poolesaja inimese, mitte ainult Londonist vaid ka kaugemalt.
Oma suure panuse ürituse korraldusse andsid Londoni Eesti Seltsi vabatahtlikud, kes olid juba varajasemalt kõike head ja paremat Londonist ostnud ning valmistanud, mida pidulistele pakkuda. Kodune kartulisalat ning traditsionaalsed kiluvõilevad peolaual, kuidas muudmoodi saaks välismaal kodumaa sünnipäeva tähistada. Eesti Maja saali lauad olid pidulikult kaetud, Londoni Eesti Saatkond kandis lahkelt hoolt, et külalised pidulikult ka veiniklaasiga kokku lüüa saaks.
Päeva programm algas traditisooniliselt Eesti Vabariigi hümniga, millele järgnesid EV suursaadik Londonis, hr. Viljar Lubi ning Londoni Eesti kogukonna pastor Lagle Heinla kõned ja pöördumised publiku poole. Musikaalne kontserdiosa algas Londoni Eesti Segakoori esinemisega. Imelise muusikaelamuse pakkus ka flötist Laura Pähkel, keda saatis klaveril Oliver Cuttriss.
Tänavune pidupäev pakkus kahelisi tundeid, ühelt poolt õnnetunnet ja uhkust oma vaba isamaa eest, kuid ka kurbust seetõttu, mis meie ümber maailmas toimub. Ka suursaadik Hr. Viljar Lubi viitas oma kõnes sellele, et kuigi me oleme vabad ja õppinud palju oma ajaloost ja minevikust, valides teadlikult olla vabad ning iseseisvad, ei tähenda see, et meil pole sõpru. Lisaks enda rahva järjepidevale tööle parema tuleviku nimel, oleme ka tänulikud teiste riikide sõprusele ja toele. Sestap kutsuski suursaadik peokülalisi peale ürituse lõppu üheksoos külastama Ukraina Maja, kuhu ühiselt edasi suunduti, et näidata oma sõprust, toetust ning solidaarsust ukrainlastele. Üheskoos ukrainlaste, eestlaste, kiluvõileibade, ukraina kasukasalatiga, Ukraina Majas, vabariigi aastapäeva üritus lõpetati. Suursaadiku kõnes jäi kõlama lause: “Peame võtma tihedamini selleks aega ja mõtlema, milline õnn on tegelikult olla vaba riik, elada vabal maal, tunda turvatunnet enda ja oma pere ümber. Meil on uhke väike vabariik, ja seda ei muuda mitte miski! Elagu Eesti!”
Kirjutas Ragne Aaviste
