Mütoloogia ja kaasaeg
Ehtekunsti näituse „MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe” esimene kollektsioon Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ruumis ERMis.
Seltsi auliige ehtekunstnik Kärt Summatavet kutsub silmapaistvaid ehte- ja metallikunstnikke, moedisainereid ja kujutavaid kunstnikke looma uusi ehteid ja väikevorme, mis väljendavad tänapäevast vaadet omakultuuri juurtele. Ehete kaudu antakse edasi lugusid, mis kannavad nii loojate omailma kui ka üldinimlikke väärtusi ja tarkusi, mis väärivad edasiandmist järeltulevatele põlvedele.
2022. aasta jooksul esitleb oma teoseid Eesti Rahva Muuseumis ligi 50 Eestist, Soomest ja Leedust pärit kunstnikku – seega on ekspositsioon pidevas muutumises. 2023. aastal koonduvad üksiknäitused suureks ühisnäituseks, kuhu on kaasatud ka rahvuslikud ehted muuseumi kogudest.
Avakollektsioonis on esindatud viis tuntud metalli- ja ehtekunstnikku.
Julia Maria Künnap (s 1979) on lõpetanud EKA ehtekunsti osakonna 2004. aastal Kadri Mälgu käe all. Tema uuendusliku ja pedantse kivilihvi poolest tuntud töid on näidatud grupi- ja isikunäitustel üle maailma. Julia Maria Künnap elab ja töötab praegu Tallinnas.
Marmorist ja kullast rinnaehted „Lõunapoolne külg“ ning „Pööriöö“ on lihvitud Kreekas Parose saarelt vanast kaevandusest leitud marmorist, kust on väidetavalt pärit ka „Mílose Venuse” materjal. Marmoritükid on erineva struktuuriga nagu eestimaine lumi. Julia Maria Künnap pälvis 2018. aastal Herbert Hofmanni preemia (Saksamaa).
Kristi Paap (s 1973) on lõpetanud EKA metallikunsti osakonna 1996. aastal ning kuulunud rühmitusse F.F.F.F. (Fun For Five Female,1996–2005). Ta on kureerinud ja kujundanud mitmeid näitusi nii Eestis kui ka välismaal, teinud esitlusi USAs, Soomes, Rootsis ja Suurbritannias Walesis. Kunstnikku inspireerib Stephen Hawkingi käsitlus universumist.
Ripats „Kosmos b” (2021) on kunstniku sõnul ebatäiuslik pabertorust ripats, mis on justkui ussiauk või veresooned või kulgemine, mis aitab leevendada igatsust, mõista saladust. Materjalina on kasutatud paberit, gessot, lehtkulda, lakki, hõbedat ja siidiniiti.
Kristi Paap on kahel korral pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002, 2017).
Kätrin Beljaev (s 1982) on lõpetanud EKA magistriõppe (2015). Ta on osalenud ekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde ja täiendanud ennast mitmel pool Euroopas. Kätrin Beljaevi tööd eristuvad jõulise orgaanilise ja arhailise vormi poolest, mida ta kasutab nii unikaalehetes kui ka väikeseeriates. Eri materjalide kombinatsioonis moodustub väike kantav kunstiteos.
Kaelaehted „Ühendused” (2022) on pühendatud vanaemadega jutustamisele, looduses jalutamisele ja lugemisele, mis aitab hoida ühendusi mineviku ja tuleviku vahel: „Ühendused hoiavad meid hetkes ja tõmbavad maa peale tagasi, kui tundub, et kõik on kaotamas tähendust.“ Ehete materjal on eebenipuu, hõbe, raud, arvutielektroonika detailid ja oonüks.
Luxembourgis ja Eestis töötav Kätrin Beljaev on pälvinud Noore Ehte Fondi preemia (2016).
Egge Edusaar-Harak (s 1979) on noameister, kes on lõpetanud metallikunsti eriala EKAs (2001) ning nahadisaini ja restaureerimise eriala Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2009). Tema peamine loometöö valdkond on noaterade vormimine-nikerdamine, termotöötlus, käepidemed, valudetailide vormide tegemine-viimistlemine jms. Ta on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud ja kuulub paljudesse organisatsioonidesse (sh Suomen Puukkoseura Ry).
Nugade komplekt „Ussikuningas“ (2017) on inspireeritud armastusest kunstniku enda elus. Pulmanugadele graveeritud ussikuningad moodustavad terviku, ükskõik millisest küljest neid vaadelda. Materjalidena on kasutatud Damaskuse terast, uushõbedat, fiibrit, skulpturaalselt vormitud põdrasarve ning musta vesipühvli sarve.
Näituse kuraator Kärt Summatavet (s 1963) on ehtekunstnik ja graafik, kes lõpetas ERKI metallikunstnikuna (1997) ja kaitses loomingulise doktoriväitekirja Aalto Ülikooli disainiteaduskonnas Helsingis (2005). Tartu Ülikool kutsus Kärt Summataveti vabade kunstide professoriks 2019/2020. Tema loomingu fookuses on visuaalse emakeele uurimine ja interpretatsioon, kus põimuvad soome-ugri mütoloogiline maailmapilt, arhailiste rahvaste vaimne kultuuripärand ja rahvakunsti sümbolid innovaatiliste käsitluste ning tehnoloogiatega. Kärt Summataveti töid on eksponeeritud paljudel näitustel üle maailma, ta on pälvinud mitu tunnustust ning rahvusvahelist innovatsiooni-auhinda.
Hõbedast käevõru ja sõrmus „Tervis“ (2019–2022) ja pross „Kosmiline pöörd“ (2022) on pühendatud kunstniku lapsepõlves kuuldud muinasjuttudele imelisest ussikuningast. Tarkuse-ussi kujund on paljude maailma rahvaste loomislugudes ja müütides taevalik püha olend. Rituaalses kunstis tähistab madu algväge, ravi, kaitset ja taevaseid tarkusi.
Uute kunstnike kollektsiooni saab näha juba aprillis!
ERMi Sõprade Selts
