Eesti kultuuri päev Moskvas
21. märtsil 2023. a. toimus Moskva Rahvusvaheliste Suhete Ülikoolis (MRSÜ) Eesti kultuuri päev. Üritusel osales ligikaudu 20 tudengit. Üritus korraldati tänu MRSÜ-Ülikooli Teadusliku Üliõpilasseltsi Skandinaavia Klubi ja Maria Zvonova initsiatiivile.
Üritusel osalesid MRSÜ-Ülikooli bakalaurandid ja magistrandid, kes hetkel õpivad eesti keelt, samuti eesti keele õppejõud, tuntud kunstnik Maie Matsar. Internetis (otse-eetris) üritusega liitusid onlain’is mitmed eestlusega seotud isikud, sealhulgas Petroskoi Eesti Seltsist Elena Rjabikova. Igale ettekandele järgnes huvitav arutelu, esitati küsimusi. Ürituse käigus oli külalistel võimalus tutvuda raamatunäitusega, kus esitleti raamatuid Eestist ja eestlastest. Kõik soovijad maitsesid Eesti šokolaadi komme ja maiustusi.
2023. aasta veebruaris MRSÜ-Ülikoolis eesti keele õppejõuna tööle asunud Maie Matsar rääkis eesti keelest üldiselt, selle levikust maailmas, eestlaste arvukusest meie planeedil, esimestest eestikeelsetest kirjandusmälestistest, eesti keele säilimise teguritest ja mõningatest võimalikest ohtudest eesti keele jätkuvale eksisteerimisele.
Külalisi rõõmustas üliõpilaste värvikas ettekanne “Võrust Võsuni”, mis oli koostatud Eestis käimise järel. Oma ettekandes märkisid esinejad, et Tallinnas on päris tavaline, kui venekeelsed noored kasutavad oma kõnes eestikeelseid sõnu, näiteks “Что–то кюльмовато” (“Läheb külmemaks”).
Sergei Tambi rääkis eestlaste tavadest. Ta rääkis, et eestlased on töökad ja kangekaelsed. Saarlasi on alati eristanud julgus ja kartmatus ning eestlastel on ka oma mereröövlite ajalugu. Palju eestlasi kolis 19. – 20. sajandi alguses Venemaa keisririigi idapiirkondadesse ja eestlaste töökust on alati imetlenud kohalikud elanikud – teiste rahvaste esindajad. Eestlaste olemust on mõjutanud hajaasustus ning elukohageograafia iseärasused – metsad ja sood, samuti karm kliima.
Eestist pärit Moskva ülikooli magistrant Maria Zvonova ettekanne rääkis selliste tegelaste elulugudest nagu semiootik Jüri Lotman, arst Nikolai Pirogov, laulja Georg Ots, helilooja Pjotr Tšaikovski ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II.
Bakalaureuse esmakursuslased tegid ettekande eesti keele ilust ja meloodilisusest. Räägiti legendist, mille kohaselt peeti kunagi kauneimate keelte meistrivõistlusi, milles eesti keel saavutas teise koha lausega “Sõida tasa üle silla“. Ettekanne sisaldas eesti rahvalaulu põhižanride loetelu – riimilaulud, muistsed jahilaulud, hällilaulud ja matuselaulud. 1869. aastast Eestis peetud traditsiooniline laulupidu ei jäänud märkimata. Lõpuks käsitlesid nad nii eesti popp- kui ka rokkmuusikat hilises NSV Liidus.
Sergei Tambi
Moskva
