EESTI PEREDE HOIAKUD EMAKEELE ÕPPIMISEST Soomes
EESTI PEREDE HOIAKUD EMAKEELE ÕPPIMISEST Soomes – sellise teemaga tegeleb hetkel Oman äidinkielen opettajat ry esinaine, Tuusula eesti keele õpetaja Larissa Aksinovits!
Larissa on aktiivne Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes hariduse valdkonna liige, kirjutanud meie leheküljel ennegi ja osalenud Zoom-i vestlustel. Hariduskonverentsil Tamperes 2023a sügisel oli Larissa ettekanne samuti keskendunud eesti keel emakeelena õppimise-õpetamise teemale. Rõõme on palju, kuid Soomes on ka mure kooliõpilaste eesti keele õppimise pärast. Tampere hariduskonverentsi töötoas joonestusid välja mitmed rühmad erinevaid põhjusi, miks on raske õppida eesti keelt emakeelena Soomes. Mõned neist: Eesti päritolu perede vähene huvi ja vähene teadlikkus mitmekeelelisusest tänapäeval ja mõistmatus, miks on vaja käia eesti keele tunnis;
õppematerjalid, kaasaegne, huvitav õppeprotsess, infolevitamise ülesoomelised probleemid; logistika, eesti keele tundide toimumise ajad ja koht; osa eestlasi väärtustab ainult majandust jpm
Larissa palub kaasabi ja kui eesti keele õppimise-õpetamise teema Soomes puudutab Sind, siis võta palun ühendust:
Larissa kirjutab: ” Koostöös Tallinna ja Helsingi ülikooliga kirjutan artiklit Eesti perede hoiakutest oma emakeele õppimise kohta. Artikli jaoks on vaja läbi viia 5-7 intervjuud lapsevanematega ja õpetajatega. Intervjuude käigus küsitakse küsimusi perekondade valmisolekust motiveerida lapsi osalema koolide juures korraldatavatest oma emakeele tundidest. Intervjuu kestab 45-60 minutit olenevalt rääkija sõnaohtrusest. Intervjuus võib osaleda ka kogu perekonnaga. Intervjuud on anonüümsed, osalejate nimesid artiklis ega kusagil mujal edaspidi ei avalikustata. Oleks huvitav rääkida eri taustaga inimestega – nii nendega, kelle lapsed käivad eesti keele oma emakeelena tundides, kui ka nendega, kelle lapsed mõnel põhjusel ei käi tundides. Praegune olukord eesti keele tundide külastamisega on mõtlemapanev. Eesti on suuruselt teine vähemuskeel Soomes ja siin elab üle 51000 Eesti kodaniku. Kui aga vaadata oma emakeele tundides osalemise aktiivsust, siis eesti keel kahjuks langenud neljandale kohale. Eesti lapsed osalevad harvemini oma emakeele tundides võrreldes vene, araabia ja somaali keelt rääkivate lastega. See asjaolu on murettekitav ja on põhjuseks, miks seda tendentsi on otsustatud põhjalikumalt uurida.
Kellel tekkis huvi, kontakteeruge palun: larissa.aksinovits@gmail.com”
Hoiame ühte! Hoiame eesti keelt, kultuuri ja sidet Eestiga. Mitmekeelsus, mitmikkodakondsus on tänapäeva märksõnad!
Edu, Larissa Aksinovits ja palju vajalikke kontakte ning andmeid. Ootame huviga, milliseid lahendusi on koostöös võimalik leida ja ellu viia!
