Emakeelepäevad Alicantes 15.-17.03.2024
Seekordsed, neljateistkümnendad Väliseesti Õpetajate Emakeelepäevad toimusid 15.-17. märtsil Alicantes, Hispaanias. Kokku oli tulnud 65 õpetajat 33 erinevast koolist, seltsist või organisatsioonist ja 13 riigist. Lisaks esinejad ning külalised, koguarvuga 82 inimest.
Esimesel päeval oli võimalik tutvuda Alicante Euroopa Kooliga, mis kuulub Euroopa Koolide süsteemi, kus õpivad peamiselt Euroopa Liidu Institutsioonide töötajate lapsed. 2022. aastal tähistas Alicante Euroopa Kool oma kahekümnendat juubelit. Alates 2015. aastast on koolis võimalik õppida ka eesti keelt. Õpilasi on koolis 1129 ja nende hulgas ka 6 eesti päritolu last, kellele eesti keelt õpetab Reet Vahemets. Kuna lapsed on kõik eri vanuses, toimub eesti keele õpe praktiliselt eratundidena. Koolimaja klassid ja koridorid oli kaunistatud laste töödega, mis jättis väga õdusa mulje. Tutvusime erinevate õppeklasside, koolisöökla, raamatukogu, bioloogia laboratooriumi ja nn rahunemisklassiga, mis on sisse seatud lastele, kes aegajalt veidi vaiksemat nurgakest vajavad.
Emakeelepäevadel osalejated said osa linnaekskursioonidest.
Õhtul toimus Alicante ajalooliselt tuntud endise kasiino ruumides Eesti Vabariigi suursaadiku Hispaania Kuningriigis ja Andorra Vürstiriigis, Andres Rundu vastuvõtt, kus pakuti maitsvaid, suupisteid ja veini. Muusikalist meelelahutust pakkus Cristina, kes suutis eesti õpetajad isegi hispaania tantsurütmide saatel tantsupõrandale meelitada.
Laupäeva hommikul koguneti seminarikohas AC Hotel Marriot Alicante, kus korraldaja Reet Escribano kõiki osalejaid tervitas, andes sõnajärje keelepoliitika osakonna peaeksperdile Kätlin Kõverikule Teadus- ja Haridusministeeriumist. Oma sõnavõtu lõpetuseks sõnas Kätlin, et võitlus eesti keele säilimise eest on meil kõigil üks ning tänas kõiki õpetajaid tehtud töö eest.
Saime video teel osa HTMi keeleosakonna juhataja Andero Adamsoni tervitusest, kelle sõnul on eesti keele oskus esimene tegur, mis loob õppijale võimalused nii Eesti kultuurist osa saamiseks kui ka hiljem Eestisse tagasipöördumiseks.
Toodi välja väga erinevaid probleeme, kuidas motiveerida lapsevanemaid, kuidas pakkuda eesti keele õpet pühapäevakoolis nii, et see ei oleks liiga lõtv, aga samas mitte ka liiga nõudlik ega range. Kuidas panna kokku eri vanuses ja erineva keeleoskusega lapsed, kuidas motiveerida teismelisi jpm.
Kuulutati välja ka järgmiste Emakeelepäevade toimumispaik, milleks on 2025. aasta märtsis Hamburg Saksamaal.
Pärast kohvipausi sai esinemisjärje Aili Rundu, et rääkida teemal ” Eesti keel ja rändelapsed”. Aili rääkis laste loovusest ja sellest, et iga laps on oma arengus erinev, seda nii keelelises kui ka motoorses arengus.
Pärastlõunal rääkis Ly Leedu, ” Mängude kasutamisest keeleõppes” ja pani õpetajad väiksemates gruppides ise mänge läbi mängima. Mängud olid lõbusad, mitmed neist memory või doomino põhimõttel, aga ka küsimuste või vihjetega, mis panid osalejate teadmised ja reageerimiskiiruse proovile. Kõik leidsid endale siit uusi põnevaid ideid, kuidas keeletunde vaheldusrikkamaks ja huvitamaks muuta.
Seejärel sai video vahendusel sõna kirjanik Kristi Piiper, et rääkida laste- ja noortekirjandusest ning tutvustada oma raamatuid. Kristi arves on kõige kergem kirjutada lastele, kes ise veel ei loe. Põhikooliealised on seevastu kõige raskem sihtgrupp. Noortekirjanduse teemad on aastate jooksul samaks jäänud: noorte igavene allakäik, söömis- ja psüühikahäired.
Pärast kohvipausi pidas Facebooki grupi „NinaZavrik – minu kakskeelne laps“ looja Julia Neumann ettekande teemal ”Mänguline keeleõpetus lasteaias ja algklassides” ja näitas ka praktiliselt vahvaid mänge erinevate abivahenditega.
Pärast suhtlemis -ja jalasirutuspausi ning väikest snäkki said kõik nautida teatritrupp Vaba Vanker esituses teatrietendust ”Eestlaste muistne lugu”.
Pühapäeval oli esimeseks esinejaks Merle Van Someren, kes tutvustas oma äsja ilmunud raamatut ”Mitmekeelne laps. Kogemused ja nõuanded”. Raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada, kummutades müüte mitmekeelsuse negatiivsest mõjust lapse kõnearengule, kuid ka sellest, mida teha kõneraskuste või –hilistuse korral.
Üleilmse eestluse nõunik Kadri Linnas Välisministeeriumist andis infot teemal „Eesti keele õpetajate võrgustik ja üleilmne eestlus“. Kadri rõhutas, et eesti keele õpetajad on Eesti jaoks võtmeisikud. Ta tutvustas üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 ning Eesti välispoliitika arengukava 2030.
Järgmise esinejana andis EKI infot väliseesti koolide uus koordinaator Merike Barborak, kes rääkis vajadusest uuesti kaardistada väliseesti koolide võrgustik. Suvekoolis 22.-24. juulil plaanitakse tunnustada pika staažiga õpetajaid (15- aastane tööstaaž), aga ka sädeinimesi.
Pärast väikest pausi tutvustas E-koolikotti Helja Kirber Üleilmakoolist ja Kaja Jakobson andis infot 26. 06.-2.07. 2025. aastal toimuvate ESTO päevade kohta Stockholmis, Narvas ja Tallinnas. Teemaks on „Üheskoos“.
Seejärel näitasid korraldajad videot Alicante Euroopa Koolist ning toimus vestluspaneel, milles osalesid eesti keele õpetaja Reet Vahemets, Lastevanemate Komitee president Reet Escribano ja algkooli direktor Katre Mehine.
Lõpetuseks pidas Eesti suursaadik Hispaania Kuningriigis ja Andorra Vürstiriigis, Andres Rundu lõpukõne, tänades kõiki osalejaid ja Emakeelepäevade korraldajaid.
Kohtumiseni järgmisel aastal viieteistkümnendatel Emakeelepäevadel Hamburgis, Saksamaal!
Emakeelepäevad Alicantes
Taas Emakeelepäevad käes,
Hispaaniasse me tee nüüd läeb.
Nii kokku saime Alicantes,
Siin teatris näha saab Cervantest.
Ajalugu, muuseum, kõrge kalju,
Avastada siin on väga palju.
Mäel kindlus Santa Barbara,
Sai üles sõita sinna liftiga.
Sealt alla tulles ootas rand,
Kus paljaks võetud päkk ja kand.
Kui vette minnes oli jahe,
Sai võitu ujumisetahe.
Vahemeres ujutud nii sai,
See hingel-kehal tegi pai.
Euroopa Kooli tee nüüd viib,
Seal ootab Reet, kes meie giid.
Kõik kooli lõpuks üles leidnud
Ja sellel pilgu peale heitnud.
Teine Reet teeb retke vanalinnas,
Ta ekskursioon on kõrgelt hinnas.
Seejärel bussiga me teel,
Et Alicantet näha veel.
Nüüd ülevaade olemas,
Vastuvõtt kasiinos ootamas.
Suursaadik astus meie ette,
Öeldes et ta polnud enne mitte
Viibin’d nii suure naisteväe ees,
Süda veidi puperdamas sees.
Soovis emakeelepäeva head,
Suupisteid häid sai nautida siis seal.
Muusika meid lõpuks kaasa kiskus,
Osa tantsupõrandale viskus.
Seal lõbusasti tantsurütmis
Tore vestlus meeli üles küttis.
Hotelli mööda promenaadi,
Lõpuks keskööl alles voodi saadi.
Varsti jõudis kätte laupäev –
See õige konverentsi päev.
Kätlin meid siis rõõmsalt tervitas,
Heade mõtetega relvitas.
Eesti keele õpe on suur töö,
Ei lõppe see ei päeval, ööl.
Võitlus kestku ikka edasi,
Me keel jääb kestma sedasi.
Seejärel sõna ettekandeks
sai Merilini-Grete tandem.
Algas töö siis kohe paarides
Probleeme siit- ja sealtpoolt vaagides:
Miks käia pühapäevakoolis?
Kas lapsevanem sellest hoolib?
Aili Rundu sõnajärje sai,
Tal teema spekter väga lai:
Erinev on iga lapse areng,
Peab vaatama, mis lapsel parem.
Ta huvid, loovus, vajadused –
Siis seada talle harjutused.
Ikka katsetada, arendada,
Lapse keeleoskust parendada.
Pärast maitsvat lõunat Leedu Ly
Õpetajad mängumaale viis.
Baasiks memory või doomino,
Õpetajad ise proovigu
Kõik koos need läbi mängida,
Rõõmsalt klassiruumis hängida.
Ka Julia meil mänge näitas,
Mis tõesti kõigil hinge paitas:
Kaardid, ämblikud ja lõngakerad,
Saavad lastel selgeks tarkusterad.
Muutes mänguliseks keeleõppe,
Ei siis otsa lastel huvi lõppe.
Video teel meid tervitas siis Kristi,
Kel selgeks saanud üpris hästi,
Kuis kirjutada lastele, noortele
Ja teismelistele.
Teemat nende vaatenurgast kaeda,
Nii jõuad noorte salaaeda.
Neile naha alla pugeda,
et tahaksid nad lugeda.
Pärast sisurikast tööpäeva
Teater Vaba Vanker oma väega
Vahvalt naerutas ja köitis kõiki,
mõned rollides seal kaasa lõidki.
Kuna päev oli möödun’d sisukalt,
Kaesid osalejad isukalt,
Et ära kuluks tapas või tortilla,
siis mõttetöö taas kannaks vilja.
Nii sammud vanalinna seati,
Le Kanotier’s meid juba teati.
Kel Sangria ja kellel Cava,
Mõnus õhtu möödus tunnihaaval.
Ees ootamas on pühapäev
Ja uued teemad jälle käes.
Rääkis Merle mitmekeelsusest,
Vanemate, kooli meelsusest.
Oma raamatut ta tutvustas,
Valemüüte ümber kukutas.
Välisminnist meile Kadri Linnas
Ütles: Eesti õpetajad on meil hinnas,
Võtmeisikuteks Eesti jaoks,
Et ükski eestlane ei ära kaoks.
Säilitada eestlust välismaal
ja eesti keelt seal õppida kõik saaks.
Kaasata kõik, kel on Eesti juured,
Et nad oleks Eesti sõbrad suured.
Taotlusvoorud, ajad, sündmused,
Erinevad keelekümblused,
Et info edastatud saaks
Nii siin kui kõigil omal maal.
Merike, me koordinaator uus
Rääkis suvekoolist juulikuus.
Et kaardistatud saaks kõik koolid
Ja et nüüdsest EKI meist siis hoolib.
Väike info ESTO kohta Kajalt,
Seejärel päris õigel ajal
Videot Euroopa Koolist näha sai,
Vestluspaneelis osaleda võis.
Suursaadik tänas tegijaid
Ja suure vaeva nägijaid.
Aasta pärast me siis jällegi
Seekord näeme üksteist Hamburgis!
Mailis Sütiste-Gnannt
Prantsusmaa, 18.03.2024
