Esseede konkurss “Minna ei taha, kuid jääda ei saa”.
Käesoleva aasta emakeelepäeval toimus esseede konkursi auhinnatseremoonia Riigikogus.
Suurpõgenemine 80 aastapäeva avaürituseks oli ajalooteemaliste esseede konkursi auhinnatseremoonia riigikogulase Tõnis Lukase egiidi all “Minna ei taha, kuid jääda ei saa”. Eestvedaja Iivi Zajedova, ÜEKN SP1944 toimkonna juht, Tšehhi Eesti Klubi asutaja/esimees, Tammepuu Eesti Klubi (TEK) liikmete Evelin Sennetti ja Evelin Tähe toel.
Välja anti 3 auhinnalist kohta. Võistlustules oli 16 tööd, oli väga tasavägine ning seetõttu otsustati anda lisaks välja ka 2 eriauhinda.
1 koht Fromm, Ida Sofia (Tallinna Reaalkool)
2 koht Nafthal, Carmen Gustav (Gustav Adolfi Gümnaasium)
3 koht Lisette Tarto (Tallinna Reaalkool)
Eriauhinnad: Adeele Arikas (Kuressare,.) – kirja on pandud haarav lugu ühest pere loost.
Alo-Tauri Mere (21. Keskkool) – seoses tänapäevaga avaldatud oma mõtted
Žürii liikmed olid:Mari-Ann Kelam ja ÜEKN SP1944 toimkonna liikmed Marju Rink-Abel, Aiva Plauča, Sirle Sööt, Tarmo Kruusimäe ja konkursi koostaja Iivi Zajedova.
Peaauhinnaks on Rootsi Eesti Liidu poolt suvine tasuta reis Rootsi ja osalemine Noorte Rahvaülikoolis Rootsi läänerannikul ja võimalus avaldada oma võidutööd väliseesti meediaväljaannetes. TEK poolt autor Evelin Täht raamat „Tähelend”.
Sõna võttis Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes tervitas konkursist osavõtjaid ja korraldajaid ning viitas sümboolselt Riigikogu konverentsisaali seintel rippuvatele Ukraina sõja eest põgenenud laste piltidele. Nimetas, et 80 a. puhul mälestatakse ka parlamentide tasemel 1944 a toimunut, pidades oluliseks mälu hoidmist ja pagulaste lugude edasiandmist järeltulevatele põlvedele.
Riigikogu liige Tõnis Lukas tõstis oma kõnes esile eesti keele päeva ja selle hoidmise tähtsust, öeldes, et ainult Eesti on eesti keele kodu, kus peaks oma keelt alati au sees hoidma, igapäevaselt kasutama ja arendama. Tõnis Lukas lisas, et meil pole vaja esitada küsimust, kes tegi õigemini, kas need kes jäid või kes lahkusid, tähtis on, et ühisel jõul sai taastatud Eesti Vabariik. Eesti rahval on võimalik püsima jääda ainult oma iseseivas riigis ja seda saame teha kõik koos.
Raivo E. Tamm tutvustas põgusalt seoses emakeelepäevaga oma vanaonu poega Paul Laant, luuletajat, Rootsi eestikeelsete raamatute toimetajat ja eesti keele professorit Stockholmi ülikoolis.
Iivi Zajedova meenutas oma sõnavõtus, et käesoleva aastal möödub 1944 a sügisest 80 aastat ja seda mälu osa on vajalik hoida. Lisas, et ÜEKN pöördus 2018 a EV valitsuse poole, toonitades vajadust kinnitada suurpõgenemise mälestuspäev riiklikuks tähtpäevaks ja viia sisse Eesti ajaloo- ja kirjandusloo õppekavadesse peatükid pagulasajaloo tutvustamiseks. Praeguseni puudub Balti riikide rahvaste suhtes sooritatud inimsusevastaste kuritegude avalik selgitus, sh ei ole piisavalt käsitletud Balti rahvaste massilist põgenemist 1944 a. ega aastakümneid kestnud pagulust, rahva identiteedi hoidmist ja sõjatraumade teemasid. Et see enam ei korduks, on vajalik selgitada seda eelkõige noortele.
Sõnavõttude vahel esitati muusikalised vahepalad Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA) õpilaste „DUO” poolt, kes hiljuti pälvisid rahvusvahelisel konkurss-festivalil In Corpore eripreemia, esikohad konkursil „Art Dominanta” ja rahvusvahelisel folk konkursil Leedus. Lydia Koidula luuletuse luges emakeelepäeval ette Merike Värik. Eesti Giidide Ühingu liige Krista Heinpalu viis läbi temaatilise ekskursiooni Rootsi Mihkli kirikus ja ÜEKN teabetahvli ja mälestuskivi juures.
Konkursi läbiviimisele aitasid kaasa EV Riigikogu, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Ülemaailmne Eestlaste Kesknõukogu SP 1944 toimkond, Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA. Auhinnad: EV Riigikogu, Välisministeerium, Pappus kirjastus, Loovhoog, okupatsioonide ja vabaduse muuseum VABAMU, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus.
TEK tänab kõiki konkursi toetajaid ja abilisi.
Iivi Zajedova
