Aprilli kuukiri nr 90
Igal aastal tähistatakse märtsis K. J. Petersoni sünnipäeval emakeele päeva. 2024 aasta on kuulutatud ka kultuuririkkuse aastaks. Seepärast sai EKSÜ rahvas kokku Heimtali muuseumis, kus erinevate kodupaiga lugude kaudu väljendati nii oma kodukeelt kui ka paigarikkust. Lisaks koha peal räägitud lugudele saatsid mitu seltsi hiljem veel meile oma lugusid, et need mitte rääkimata ei jääks. Lisaks sisaldas märts ka just eesti keele kui emakeelega seotud sündmusi. Anti taas välja Wiedemanni keeleauhind.
Kogu kuukiri on allalaetav siit: Aprilli kuukiri nr 90
Esimesel aprillil täitus EKSÜ asutajal ning auesimehel Valter Haameril 95. eluaasta. Teda oli Tartusse õnnitlema tulnud suur hulk rahvast. Tervituse saatis ka EV Kultuuriminister.
TULEMAS
EKSÜ kutsub sõpru ja kaasteelisi 4. mail Pärnusse meie iga-kevadisele seltside kontserdile “Ikka üheskoos 2024”. Täpsema programmi avaldame lähiajal. Üles astuvad mitmed meie seltsid, aga on ka külalisi. Päeva juhib Elmar Trink. Aitäh Pärnu Lauluselts Leelo eestvedajale Hilja Vainule, kes on suureks abiks peo ettevalmistamisel.
New Yorgi Eesti kultuuri päevad
Selleaastased, järjekorras juba 52. New Yorgi Eesti Kultuuripäevad toimuvad 4.-7. aprillil ning toovad tavapäraselt publikuni
läbilõike kodu- ja väliseesti kultuurist. Sel korral on rõhuasetus muusikal, sest muusika ühendab ka siis, kui (eestikeelsetest) sõnadest jääb väheks. Kultuuripäevade programm on leitav https://www.estonianculture.org/culturaldays . New Yorgi Eesti Kultuuripäevade peakorraldajaks on Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides koostöös New Yorgi Eesti Peakonsulaadi ja New Yorgi Eesti Majaga.
Manõja Kultuuriselts kutsub lapsi ja noori konnapilli laagrisse, seda huvitavat kuid unustusse vajunud pilliga tutvust tegema. Konnapilli festival Manija saarel leiab aset 23.-26. mail 2024. Oskus konnapilli mängida on paljudes kohtades unustusse vajunud. Täpsem teave laagri kohta saadetakse teie e-posti, kui olete nimekirja registreeritud.
Küsimused e-posti aadressil: sveaaavik@hotmail.com
Jakob Hurda rahvuskultuuriauhind 2024 ootab kandidaate
Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud. Selleks tuleb 23. aprilliks 2024 saata Jakob Hurda nimelisele
Põlva Rahvahariduse Seltsile aadressil hurdaselts@gmail.com või Kesk 16, 63308 Põlva vabas vormis esildis, milles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, auhinna esitamise põhjendus, nimetatud viimase 5 aasta jooksul saadud suuremad preemiad ja auhinnad ning täpsed andmed kandidaadi kohta.
TAGASIVAADE MEIE SELLE AASTA ESIMESELE KOKKUSAAMISELE. KAKS KODUPAIGA LUGU
Rahvast tuli kokku Virust ja Pärnust, Tallinnast ning Tartust. Mitmest seltsist tuldi mitmekesi, oli ka esmakülalisi.
Me kohtumist alustasid südamlike ja humoorikate kodulugudega Hiiumaa Suuremõisast pärit Margus Tabor ja Rakvere juurtega Garmen Tabor. Päeva lõpus toimunud EKSÜ üldkoosolek ei piirdunud esitatud dokumentide kinnitamisega nagu tavapäraselt, vaid esitati uusi mõtteid ühenduse seltsitegevuse elavdamiseks.
Tallinna Võru Seltsi esinaise Külli Müürsepa kõne, mis ajapuudusel Heimtalis 16.03.2024 ettekandmata jäi, aga väärib igati
avaldamist. Urbõkuud vai märtsi om nimmät ka paastukuus. A hää uudis om tuu, et pääle paastu tulõva lihavõttõ!
Timahava vai sjoo aasta om ülesnõsõmisõ edimäne pühä joba 31. urbõkuu pääväl.
Tuuperäst ma soovi teile kõigilõ: „ Hüvvi lihavõttõpühhi! “
Muuga seltsi eestvedaja Ilma Lausvee kodupaiga lugu:
Eduard Vilde ausamba avamine
Minu mälestustes on see päev, kui Muuga mõisa pargis avati Eduard Vilde mälestussammas, 14. juunil 1959. aastal. Tänaseks on sellest 65 aastat. Ausamba paigaldamise eestvedajaks oli koolidirektor ja külaelu eestvedaja Emil Lang.
Mina, eestlane – ühistegevusest ja Vanemuise seltsist
Andro Roos on Vanemuise Seltsi juht, Ühistegevuse Seltsi juht ja Tartu Hoiu-laenuühistu juht. Ta ütleb: kõike tuleb teha
õnnenaeratusega ja tuleb osata olla tänulik.
Vanemuise seltsil on käsil põlvkonnavahetus, praegu pole hiilgeaeg, ent just sellisel üleminekuajal on tähtis, et ei lase mõõnas olles seltsil hääbuda, teed kõik, et aidata uuele tõusule.
EMAKEELEPÄEVAST
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu luuletaja Hando Runnel. Palju õnne!
Emakeelepäeva juhatab sisse Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks.
Esineb 2023. aasta F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaat Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll.
Emakeelepäev on ka järelevaadatav:
Eesti keele õpetajad Alicantes
Igal aastal tähistatakse Eestis ja paljudes teistes maailma nurkades emakeelepäeva, et rõhutada emakeele
tähtsust ning austada ja hoida oma keele- ja kultuuripärandit. Sellel aastal tervitas eesti keele õpetajaid Alicante omi kauni päikesepaiste, lummava looduse ja rikkaliku kultuuripärandiga. Emakeelepäevade programm Alicantes oli väga mitmekesine ja hõlmas erinevaid tegevusi alates kogemuste vahetamisest, keeleõppest ja -tundide läbiviimisest, metoodikatest kuni kultuuriürituste ning piduliku vastuvõtuni.
Toodi välja väga erinevaid probleeme, kuidas motiveerida lapsevanemaid, kuidas pakkuda eesti keele õpet pühapäevakoolis nii, et see ei oleks liiga lõtv, aga samas mitte ka liiga nõudlik ega range. Kuidas panna kokku eri vanuses ja erineva keeleoskusega lapsed, kuidas motiveerida teismelisi jpm.
Kuulutati välja ka järgmiste Emakeelepäevade toimumispaik, milleks on 2025. aasta märtsis Hamburg Saksamaal.
MUUD SÜNDMUSED
Taaskord Tammsaaret meenutades
Esimesel märtsil oli taas Tammsaare majamuuseum Šotsis täis külalisi. 
Kohalikust koolist tuli 11 last kuulama muuseumi lugu “Poiss ja liblik” ning joonistama teemakohast pilti.
Muuseumi juhataja Diana tegi lastele ekskursiooni ja rääkis neile meie armastatud kirjanikust.
15. märtsil viidi Diana Gubareva eestvedamisel läbi A. H. Tammsaare majamuuseumis Punasel Lagedal 
eesti kultuuri päev. Muuseumisse kokku tulnud huvilised pärinesid erinevatest Venemaa linnadest. Diana rääkis osalejatele eesti traditsioonidest, luges luuletusi eesti keeles (tõlkides nende sisu kuulajatele), laulis eestikeelseid laule nt “Mets mühiseb”, “Ma tahaksin kodus olla”, “Olgu jääv meile päike”. Loeti eesti muinasjuttu, lauldi kupleena “Piusa kaldal”.
1. märtsil selgitati Peterburis toimuval iga-aastasel festivalil “Kalevala maa” konkursi “Etnomotiiv” võitjad.
Nominatsioon “Ehted ja suveniirid” pandi konkursile alles sel aastal.
Esimene võitja siin oli Petroskoist pärit juveliir, eesti juurtega Olga Rjabikova ja tema kaunistus lihavõttemuna kujul romantilise nimega “Pärlijõgede kadunud aarded”.
3. märtsil oli Tamperes hea olla koos kogukonnaga nii rahvatantsutrennis, lasteringis ja lõpetada EV106 näitus “Vabariigi sinine”.
Kohal oli Tartu kunstnik Helle Lõhmus, kes juhendas töötube ja kellega oli võimalus tuttavamaks saada. Aitäh Piretile maitsva võileivatordi, Viron herkkukauppa lasteringi maiuste ja KÕIGILE toreda pühapäeva eest!
Moskvas tegutsev stuudio- magazin “Katulochka” kutsus traditsiooniliste kaunistustega labakinnaste kudumise austajaid
15.märtsil 2024 a. tasuta loomingulisele kohtumisele meister Tatjana Sigatšovaga. Tatjana rääkis kokkutulnutele oma kohtumisest Anu Rauaga ja Heimtali muuseumist.
Krimmi Eesti Selts osales 18. märtsil 2024 Simferoopolis Krimmi Akadeemilises Muusikaliteatris toimunud rahvuskultuuriühingute näitusel, kus astusid üles krimmitatarlased, ukrainlased, tšuvašid, marid, komid, karaiidid, krõmtšakid, sakslased, aserbaidžaanlased, bulgaarlased, kreeklased ja teised poolsaarel elavad rahvad.
Eestlaste laual oli väljas näitus raamatutest, suveniiridest.
Ruhnu Kultuuriruumi aasta põlisruhnlane – Selles kategoorias tunnustatakse nööbiga ruhnurootslasi, kes on silmapaistva
tegevusega Ruhnu kultuuriellu panustanud. Sel aastal pälvis tiitli Ellen Maria Jäger, kes koos teiste ruhnlastega oli sunnitud 1944. aastal Rootsi põgenema, kui oli vaid 4-aastane. Tänasel päeval veedab ta suure osa oma suvedest saarel ning on aktiivne Ruhnu kogukonna liige.
Toetame ja tähistame täna, nagu igal aastal esimesel pühapäeval peale kevadist pööripäeva, Liivi pärandi päeva!. Kuula lindude äratamist ja vaata muutusi looduses.
Me oleme päris mitmel erineval üritusel tantsinud, aga filmi linastusel esineda oli küll esimene kord. See oli
norra režissööri Trygve Luktvasslimo loodud film “Bitcoinbilen”, kus tegevus toimub ühes Põhja-Norra rannikukülas. Selles filmis mainitakse mõne sõnaga ka Eestit ja mõlemad peaosatäitjad räägivad ja laulavad osa tekstidest eesti keeles, mida õpetas neile meie endine tantsija Helen. Lisaks kannab üks peaosalistest eesti rahvariideid, mida nad laenutasid meie tantsutrupilt. Siin-seal on näha ka Eestiga seotud rekvisiite, mida laenutasid filmi jaoks meie tantsijad. Tänu sellele koostööle avaneski meil võimalus selle filmi esilinastumisel Trondheimis esineda.
Iivi Zajedova meenutas oma sõnavõtus, et käesoleva aastal möödub 1944 a sügisest 80 aastat ja seda mälu osa on vajalik hoida. Lisas, et ÜEKN pöördus 2018 a EV valitsuse poole, toonitades vajadust kinnitada suurpõgenemise mälestuspäev riiklikuks tähtpäevaks ja viia sisse Eesti ajaloo- ja kirjandusloo õppekavadesse peatükid pagulasajaloo tutvustamiseks.
Soojust ja armu Anna Haava sõnade kaudu
13. märtsi õhtul kogunes luuleõhtule Tartus kenake hulk rahvast, just niipalju kui mahtus väiksesse hubasesse kohvikusse “Anna
Edasi”. Lahke kohvikuperenaine söötis külastajatel kenasti kõhud täis ja võis asuda kuulama luulet ja laulu.
Partnerite kuukirju:
Eesti Folkloorinõukogu, aprill
Los Angelese Eesti Seltsi Uudiskiri, märts
Rootsi Eestlaste Liidu infokiri, märts
LÖÖ KAASA, LIITU MEIEGA:
Rõõmsad ja vajalikud üritused, koostegemised, eesti keel, koduloo uurimine, rahvatantsu ja
kohaliku toidukultuuri hoidmine Eestis ja välis-Eesti seltsides saavad Sinu tuge, kui
liitud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeskonnaga!
Aitame muuta sul oma seltsi sündmust nähtavamaks ja leida uusi sõpru nii Eestist kui üleilma.
Tahad toetada Eesti kultuuri, tahad tegutseda ühiselt, siis liitu meiega, seltsis on segasem!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi
oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ
tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FB
