Abhaasia eestlaste kogukonnad said kokku
16 kuni 22 aprillini, Ülestõusmispühade ajal, külastas EKSÜ liikmete delegatsioon Abhaasia eesti asundusi, et tutvuda lähemalt oma kolme liikmesseltsi inimeste ja nende käekäiguga.
EKSÜ tegevjuht ja mitme liikmesseltsi esindajad elasid nädal aega Suhhumis ja külastasid mitut endist eestlaste küla. Paljudest nendest on alles kahjuks ainult mälestus, mida ilma kohaliku teejuhita oleks võimatu üleski leida.
Väga südamlik oli kohtumine Luise Kobaltiga Estonka külas. Luise meenutas viimase 30 aasta taguseid sündmusi ning näitas hooneid, mis varem olid olnud eestlaste kodud. Luise ise on siiani vägagi elujõuline ja saab hakkama suure majapidamisega sh 5 lehmaga.
Külastasime eestlaste haudu. Väga tavatu oli lugeda sellises kohas ilusaid eesti nimesid.
Oli väga eriline tunne viibida Suure Reede õhtul Suhhumi lähedal Novõi Ahoni katedraalis ja saada osa pühade missast.
Suure pika laua taha istusime Sulevi rahvamajas. Teekond sinna üles meenutas meie versiooni reisisaatest 4×4. Unustamatu ja väga vahva!
Lisaks kohalikule kogukonnale olid sel päeval Sulevis eestlased ka Gagrast ja Suhhumi linnast. Suhhumi pere polnud varem Sulevis käinudki! Kokku oli meid seal u 30 inimest. Vaatasime vanu koolimajasid ja külastasime ka kohalikku surnuaeda.
Viisime Sulevi ja Salme küla rahvale keeleõppeks ja kultuurimälu säilitamiseks laste ajakirju ja raamatuid. Samuti mitmeid eestikeelseid filme, kuna Sulevi rahvamajas saab ka kino näidata. Laualt ei puudunud Vana Tallinn ja eesti maitseteks tõime kaasa munavõid. Salmes kattis teelaua Lorina Lestman. Sõitsime mööda Salmes koolist, kus siiani toimuvad vabaainena eesti keele õpetamise tunnid, mida külastab 6 last. Leidsime Sulevist ja Salmest uusi sõpru, kellest mitmed olid valmis sellel aastal EKSÜ suvekooli tulema.
Viimane pidulikum koosolemine leidis aset Erna Kobakese suvilas Alam- Lindava külas, kuhu selleks õhtuks olid kutsutud mitmed selle piirkonna eestlaste järeltulijad. Tutvusime Luise tütre Irinaga ja Sahkarite järeltulijaga. Andsime edasi kutse tulla kultuuriseltside suvekooli, mis rõõmuga vastu võeti. Kinkisime Erna Kobakesele täismõõdus Eesti mastilipu, laulsime ühe salmi eesti hümni. Loomulikult ei puudunud repertuaarist ka “Ma tahaksin kodus olla”. Saime maitsa kohalikku kööki, nt kukurusa putru ja meid juhendati kuidas seda sööma peab.
Meie eriline tänu kuulub Ashadile, Jelena ja Erna Kobakesele, kes nädal aega meiega kaasas käisid ja transporti korraldasid, inimestega kokku viisid. Ilma nende vastutulelikkuseta ei oleks seda kõike olnud! Tänu nendele sai ära käidud ka imeilusa Ritsa järve ääres ning supeldud kohalikes termides. Eraldi võiks rääkida veel kärestikulistest mägijõgedest, loodusradadest ning valgetest mäetippudest, külalislahketest abhaaslastest ning teistest kohalikest, kellega me kohtusime igapäevaselt turul käies. Palju ilusaid paiku jäi veel nägemata.
Abhaasia inimesed sh eestlased jäid meie südametesse ja me väga loodame mitmete nendega kohtuda peatselt juba meie algavas kultuuriseltside suvekoolis Sillamäel pärast jaanipäeva.
Meie reisist valmib peatselt ka videofilm sarjas “Mina, eestlane”
Infot on fotode allkirjades
Kaanefotol: Sulevi rahvamaja ees, 20.04.2025
Liina Salujõe
EKSÜ tegevjuht
