12. jaan. 2026

Jõulusoku seiklused ja killuke võlujõudu: Kuidas folkloorirühm „Neevo“ uue aasta vastu võttis

Jõulusoku seiklused ja killuke võlujõudu: Kuidas folkloorirühm „Neevo“ uue aasta vastu võttis

9. jaanuaril 2026 sai kultuurikeskuse „Kirovets“ laval väärika ja kireva punkti tänavune jõuluaeg. Balti klubi „Sünergia“ ja folkloorirühm „Neevo“ tõid vaatajate ette hoogsa lavastuse „Uusaastaseiklused Läänemerel“, mis ühendas endas rahvatarkuse, huumori ja tõelise pidupäeva meeleolu.

Tänavuse etenduse keskmes oli ei keegi muu kui traditsiooniline Jõulusokk. Lugu sai alguse lumiselt ja idülliliselt Balti taluõuelt, kus sokk oli oodatud ja armastatud külaline. Seal kostitati teda parimate paladega, talle lauldi regilaule ning löödi üheskoos tantsu. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, viis uudishimu soku linna, kus ta sattus keset üht vägagi erilist asutuse nääripidu.

Bürookraatia ja „Karnevaliöö“ hõng

Linnaelu tervitas Jõulusokku atmosfääriga, mis meenutas paljudele kultusfilmi „Karnevaliöö“. Pidulistele hoidis ranget pilku peal seltsimees Ogurtsovinen – mees, kelle jaoks oli eelarve täitmine ja distsipliin märksa olulisemad kui püha ise. Esialgu ei lubatud sokul ei süüa ega muusikat nautida, kuid rahva ühine rõõm ja pühadevaim said bürokraatiast võitu. Kui takistused olid ületatud, täitus saal uusaastalaulude ja tantsukeerutustega.

Etenduse naelaks kujunes kohtumine Eesti korstnapühkijaga. Nagu tavaks saanud, usutakse, et korstnapühkija nööbi hõõrumine toob õnne – nii said ka kõik osalised ja pealtvaatajad oma salajased soovid teele saata. Õhtu kulmineerus ühise ringmänguga, kus kõrvuti tantsisid Jõuluvana ja Jõulusokk.

Rohkem kui vaid tantsurühm

Seekordne etteaste tõestas, et folkloorirühm „Neevo“ on palju enamat kui vaid tantsuansambel. Lavale toodi meisterlikud teatrietüüdid ja kõlavad laulunumbrid. „Me oleme ju folkloorirühm, mitte pelgalt tantsijad!“ rõhutasid osalised uhkusega.

Muusikalist elamust rikastasid Aleksandr Žuravski juhitud Napooleoni orkester ning säravad solistid Natalja Šmidt ja Liza Fatina. Loomulikult ei puudunud lavalt ka rühma oma akordionist Viktoria Kapralova, kelle pillimäng andis loole õige rütmi.

Pidu, mis ei tahtnud lõppeda

Pärast ametlikku osa jätkus õhtu traditsioonilise „Kapsapeo“ stiilis koosviibimisega (nimetatud ka kui „Sinine leeke“). Kokku tulid nii „Neevo“ veteranid kui ka teiste Balti rahvusseltside esindajad. Meeleolu oli nii ülev ja rühmaliikmete talent nii piiritu, et pidu oleks võinud kesta hommikuni, kui vaid kultuurikeskuse uksed poleks sulgunud.

Folkloorirühm „Neevo“ astub 2026. aastasse täis loomingulist optimismi, hoides elus meie ühist pärandit ja jagades soojust kõigile kultuurisõpradele. Olgu see aasta sama hoogne ja seiklusterohke nagu Jõulusoku retk Läänemerel!

Marina Akimova