Emakeelepäeval Riias
Kevade algus tõi Riiga kokku 90 eesti keele õpetajat 14 riigist. Traditsioonilised Emakeelepäevad väliseesti koolide õpetajatele, mis seekord toimusid Riia Eesti Majas ja Riia Eesti Koolis, andsid uusi teadmisi eesti keele aktiivõppe meetoditest ja kuidas toime tulla stressiga ning vältida läbipõlemist. Samuti saime ülevaate eestlaskonna ajaloost meie naaberriigi pealinnas. Rääkisime ka kultuurist ja kultuuri tähtsusest keeleõppes ning tutvusime Riia Eesti Kooliga.
Programm algas reedel Vabadussamba juures, kus tehti ka ühispilt. Aiva tutvustas külalistele linnaekskursioonil juugendpärli Riiat. Jalutuskäik päikselises ja varakevadises linnas kosutas meeli. Vanalinnas sai näha isegi Narva ja Tallinna vappi.
Emakeelepäevade ametlik avamine toimus 20. märtsil hiljuti avatud Eesti Vabariigi Suursaatkonna uues hoones, mis on omaette vaatamisväärsus.
Eesti suursaadik Riias Eerik Marmei tervitas soojalt kohalviibijaid. Luuletaja ja tõlkija Contra, kelle trepilt kinni püüdsime, rääkis paari luulereaga ilmaütlevast ja kaasaütlevast käändest ning andis teada järgmisel päeval Läti Rahvusraamatukogus toimuvast raamatuesitlusest. Läti tähistab programmiga „Läti raamat 500“ läti raamatu 500. aastapäeva sarnaselt äsja lõppenud Eesti raamatuaastale. Kirjanik Armin Kõomägi tutvustas luuleäppi Lullu, mis on kõigile tasuta kättesaadav ning kus igal neljapäeval kell 10 saab alla laadida uue luuletuse. See on hea võimalus ka luulekaugetele inimestele erinevate eesti kirjanike luuletustega tutvumiseks. Seejärel esines Riia Eesti Kooli ansambel “Rukkililled” juhendaja Baiba Visendorfaga. Lapsed esitasid läti rahvalaule ja eesti laule( Raivo Kõrgemägi “Pajupillilgu”, Rein Rannapi “Väike lind” ja Anu Rõõmeli “Tuhanded kodud”). Anna Matvejeva esitas Riine Pajusaare klaveripala “Hundid”. Siis võtsid esinemisjärje üle Ilmārs Pumpurs ja akordionist Rolands Zelčs ansamblist Hāgenskalna muzikanti (www.muzikanti.lv) ja saime koos laulda nii eesti kui läti keeles olemasolevaid laule, näiteks Biedrība “Skaņumāja”.
Pärast eeskava ootas kõiki alumisel korrusel rikkalik õhtusöök ja veinivalik (catering oli super!) ning õpetajad said omavahel mõtteid vahetada ning koos pilti teha, et mõnusaid hetki jäädvustada. Jällenägemisrõõm oli suur, sest aastatega on meist saanud head sõbrad.
Pärast vastuvõttu saatkonnas suundusime 1863. aastal avatud Läti Rahvuslikku Ooperi- ja Balletiteatrisse, kus mängiti Jaques Offenbachi ooperit „Hoffmanni lood“, mis on lugu kunstniku armastuse keerdkäikudest. Läti Rahvusooper on vaatamisväärsus omaette ja kõrgetasemeline ooperikoosseis andis meile tõelise ooperielamuse vaatamata sellele, et ooper kestis 3 tundi ja 40 minutit ning olime seal pärast pikka muljete rohket ja väsitavat päeva.
Laupäeva hommikul algas töiselt ja kuulasime Aiva ülevaadet Läti Eesti Seltsi ajaloost, mille majas me konverents aset leidis ning mille hotellis (Primo hotell) ka ööbisime.
Eestlaste seltskondliku tegevuse algusaastaks võib Lätis pidada 1880. aastat, mil haritlaste ja üliõpilaste poolt asutati Riias eesti lauluselts „Imanta”. Selle juhataja ametit pidas mõnda aega kirjanik August Kitzberg.
- aastal asutati Riia Eestlaste Hariduse ja Abiandmise Selts (REHAS), mille esimeheks valiti hilisem Eesti Vabariigi riigivanem ja Eesti Panga president Jüri Jaakson.
- aastal otsustas REHAS osta seltsimaja Riia Pārdaugava linnaosas, aadressil Nometņu 62, millele pandi nurgakivi 8. aprillil 1912. Just selles majas me ka ööbisime ja oma konverentsi pidasime. 1913. aasta sügiseks sai maja valmis ja 6-klassiline eesti kool oli esimene, mis uude majja sisse kolis. 1914. aasta jaanuaris oli seltsiliikmeid 548. Loodud oli raamatukogu. Iganädalastel kõnekoosolekutel esinesid kodumaalt külla kutsutud haridustegelased, kirjanikud, avaliku elu tegelased. Seltsimaja paremas tiivas oli korterid 60 eesti perekonnal.
Esimese maailmasõja, Eesti ja Läti iseseisvusega kaasnesid REHASi tegevuses olulised muudatused. Eestisse lahkusid Jüri Jaakson (Eesti Vabariigi riigivanem ja Eesti Panga president, vandeadvokaat Riias, Riia eestlaste karskusseltsi, Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse esimees), Aleksander Hellat (Eesti Vabariigi välis- ja siseminister, tegutses ka vandeadvokaadina Riias ja Tallinnas, oli saadik Riias)jt.
Seltsi asutamisest peale oli kultuuritöö keskmes laulukoor. Koor laulis seltsi pidudel, korraldas kontserte, võttis osa Eesti ja Läti üldlaulupidudest. 1937. aastal oli lauljaid üle 60.
Seltsi juures tegutses ka spordiosakond, millel oli oma nimeline pitsat ja rinnamärk. Korraldati spordiharjutusi ja –võistlusi.
- aastal toimus seltsi algatusel ja ruumides Läti eesti organisatsioonide kongress. Peale Riia eesti seltside ja Riia eesti kooli esindajate võtsid sellest osa Aluksne Eesti Hariduse Selts, Ape Eesti Hariduse Selts, Vana – Laitsna Eesti Selts ja Liivi Haridusselts. 1931. aastal toimus seltsi ruumides Läti eesti organisatsioonide II kongress. Tähtsaks tulemuseks oli Eesti organisatsioonide Liidu Lätis loomine.
Seltsi ruume lubati lepingute alusel ka teistele kasutamiseks. See andis tulu. 1923. aastast alates üüris majas ruume leedu kool.
REHAS jätkas tegutsemist 1939. aastani. Nõukogude okupatsiooni aastail ametlikke eestlaste organisatsioone Lätis ei olnud.
Nõukogude aeg muutis maja kasutamist. 1944. aastal asus majja Jelgava teater ja 1953. aastal võeti valitsuse tasemel vastu otsus ehitada hoone ümber Läti Televisiooni jaoks. Uusehitistena valmisid metallist televisioonimast, filmiarhiiv ja töökojad. Teatrisaal ehitati ümber telestuudioks. 6. novembril 1954 anti hoonest eetrisse esimene telesaade.
Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Selts taasasutati 11. novembril 1988.aastal Läti Eesti Seltsi (LES) nime all. LESi juhatuse esimeheks valiti Leili Utno, asejuhatajaks Tõnu Karma. Alates 1988. aastast on Läti Eesti Seltsi juhatajad olnud Leili Utno, Pärja Svarpstina, Piret Valma, Toomas Kalda, Ebe Bluma.
Alates 1989. aastast tegutseb aktiivselt segakoor „Leelo“, kes on esinenud Läti ja Eesti üldlaulupidudel, seltsi pidudel, linna kontsertitel. Seltsi majas tegutseb raamatukogu. Kord kuus on Läti Raadios eestikeelne saade seltsi elust. 2004. aastal korraldas Läti Eesti Selts Riias ESTO päevad. Aktiivne koostöö toimub eestikeelse kiriku kogudusega ja Riia Eesti Kooliga. Läti Eesti Selts on võtnud vastu paljusid Eesti kultuuri, hariduse, välisministeeriumi töötajaid, eesti lauljaid, näitlejaid, koore ja tantsurühmi, hoones on toimunud mitmed näitused ja kontserdid.
Aastal 1996 aktsepteeris Riia Maakomisjon Läti Eesti Seltsi omandiõiguse taastamise krundile L.Nometnu 62. Aastatega hoone majandamine raskenes, sest sissetulekud olid väikesed, ka seltsi liikmeid jäi aina vähemaks. 2005. aastal otsis seltsi juhatus konkursi teel rentnik-investorit, kes renoveeriks Riia Eesti Maja ühe poole hotelliks. 2008. aastal avati hoones Primo hotell. Praegu kuulub Läti Eesti Seltsile Riia Eesti Majas teine korrus.
Seejärel tutvustas Aleksei Razin „Aktiivõppe meetodeid eesti keele tunnis ning harjutusi sõnavara kinnistamiseks“. Ta pani õpetajad õpilase seisukorda, andes neile ülesande luua ise sõnu väljamõeldud keeles toiduainete nimetuste kohta, mida osalejad pidid meelde jätma ja teistele õpetama. Lõbu oli laialt ja naerda sai palju.
Üleilmse eestluse erisaadikud Kadri Linnas ja Liina Viies välisministeeriumist tervitasid kohalviibijaid ja kutsusid üles kasutama globalestonian.com portaali ja seal ka oma infot jagama. Nad edastasid ka Marin Mõttuse tervituse.
Pärast lõunapausi jätkas Aleksei Razin „Harjutustega kõne arendamiseks“. Harjutused sooritati lihtsaid käepäraseid vahendeid kasutades nagu paberitükid, viltpliiatsid, nöör, kusjuures harjutuste sooritamisel oli oluline liikumine.
Järgnevalt tutvustas Rita Rätsepp osalejatele, „Kuidas märgata ja ennetada stressi ja sellega hakkama saada“. Õpetaja peab ennekõike ise terve olema ega tohi läbi põleda, pole hea pidevalt hilisööni töötada ja tunde ette valmistada, oluline on õigel ajal öelda „EI“. „Asendamatuid inimesi on metsakalmistu täis“, jäi ettekandest kõlama. Eks nii mõnigi tundis end seal ära. Nii et hakakem end väärtustama ja armastama, siis alles on võimalik midagi ka õpilastele anda.
Õhtusöögiks sõitsime bussiga LIDOsse, kus igaüks sai endale meelepärast toitu valida ning ka ringi vaadata. Allkorrusel oli tore võimalus ka elava muusika saatel jalga keerutada ja näha, kuidas lätlased pidu peavad ja õhtut veedavad.
Pühapäeva veetsime Riia Eesti Koolis. Ivika Keisele andis ülevaate Läti haridussüsteemist ja Aiva Plauca Riia Eesti Kooli ajaloost. Kooliperes on 11 klassikomplekti, 200 õpilast, 21 õpetajat ja 14 koolitöötajat. 2009. aastast on kooli nimeks Riia Eesti põhikool. Koolis tegeldakse rahvatantsu ja koorilauluga, kunsti ja programmeerimisega, rattasõidu ja robootikaga, inglise, läti ja eesti keelega. Korraldatakse ekskursioone Eestis ja Lätis, spordi- ja kultuuriüritusi. Kool on lätlaste hulgas au sees ja sinna tahetakse õppima tulla. Lätlastel on huvi Eesti ja eesti keele vastu. Kooli on külastanud president Kersti Kaljulaid ja proua Sirje Karis. Kool on kenasti sinimustvalgete südamete, rukkilillede ja suitsupääsukestega kaunistatud, samuti muude õpilastöödega.
Järgnevalt tutvustas Kristi Lõbu „Liikuvat ainetundi“, mille eesmärgiks taas panna õpilased liikuma. Selleks on palju võimalusi, oluline on meelde jätta, et õpetaja ei pea ise pabereid või muid töövahendeid jagama, vaid õpilased saavad neile ise järele tulla, sama kehtib tööde kokkukorjamise kohta. Õpetaja ei ole klassis teenindaja rollis! Saab panna sedeleid ülesannetega klassis erinevatesse kohtadesse ja õpilased saavad neid täites liikuda ühest kohast teise. Ülesande liike oli palju ja saime huvitavaid uusi ideid. Kõige lõpuks kasutas Kristi Vikerraadio hommikuvõimlemist, mis oli väga tore liikumisamps ja mida kõik rõõmuga kaasa tegime.
Pärast kohvipausi rääkis Anne-Ly Reimaa kultuuriministeeriumist kultuurist ja selle kaasamisest keeleõppes ning jagas ka kasulikke linke.
„Kultuur on rahva mälu,“ on öelnud Lennart Meri. Me oleme kõik meie kultuurikandjad ja kultuuridiplomaadid.
Seejärel sai sõna Kätlin Kõverik HTMist, kes tänas Ivikat ja Aivat ning andis koolile kingituseks üle trükisooja uue ÕSsi ja muid meeneid.
Merike Barborak jagas EKI infot. Paika said suvekooli kuupäevad 20.- 21.07.2026 ning järgmised Emakeelepäevad toimuvad märtsis 2027 Brüsselis!
Tuhat tänu Riia Eesti Koolile ja Riia Eesti Seltsile ning eelkõige Ivikale ja Aivale väga huvitava ja sisuka programmi eest, kus igal pool oli tunda südamega asja juures olemist ja põhjalikkust. Maani kummardus!
