Laulupeo tuli tuli läbi leelokate pihkude puhkama Pärnusse
Eesti keelekasutuses on mitmemõttelisi ning sügava sisuga sõnaühendeid: tulemine ja minemine … tule tulemine.
Laulupeo ootusest põksub kiiremini pea iga kooriliikme süda. Selle suve juubelilaulupeo „Tule tulemise teekond“ kulgeb mööda Eestimaad ning Leelo koori päikseküllase kevade viimane ülesastumine oligi seotud tule jõudmisega Pärnusse. Pidulik vastuvõtt algas 09. juuni õhtul koos teiste Pärnu kooride ja tantsukollektiividega Japsi sadama kail ning jätkus Johann Voldemar Jannseni Pärnu koduaias – Koidula Muuseumis, kus nii suurt ühendkoori polnud veel varem nähtud. Kooride ühiskontserdil kõlasid koorilaulud, mis tulevad ettekandmisele juba juulikuul toimuval laulupeol „Minu arm“.
Sind surmani küll tahan ma kalliks pidada….
Kaunilt lavastatud ja detailideni viimistletud tantsu- ja laulukava köitis osalejaid ning pealtvaatajaid. Laulupeo tuli aga jäi ööseks muuseumisse, et siis jälle teele minna. Mina usun, et Papa Jannsen koos tütre Lydiaga olid õnnelikud ja tundsid uhkust tänase Eesti Rahwa üle, sest
… aeg annab arutust!
Kohtumiseni XXVII laulu- ja XX tantsupeol!
Piret Pedanik,
Pärnu
Kaanefotol: Leelotarid tuld ootamas Pärnus Japsi sadama kail