21.märtsil said kultuuriseltsid ja sõbrad kokku Türil, kohalikus kogukonnamajas. Ühises arutelus vaadeldi häid näiteid ettevõtete ja kogukondade koostööst ning võimalusi, kuidas selline partnerlus loob väärtust mõlemale osapoolele – tugevdades kohalikku majandust, kogukonna sidusust ja teenuste kestlikkust. Fookuses olid praktilised koostöömudelid, mida saab rakendada erinevates piirkondades. Lõpuks valiti EKSÜle järgmiseks 3 aastaks uus, 5-liikmeline juhatus koosseisus: Ants Liimets, Külli Kell, Vera Oinets, Ülle Priks, Ants Johanson.
Järjepidev kogukonnaelu kujundaja, traditsioonide looja ja hoidja, saare parim infokanal, aktiivne kultuuri-, pärimuse- ja haridusellu panustaja, aktiivsena vananemise propageerija, kaasamõtleja, kokkutooja, ühendaja…
Eelmisest aastast on Tšehhi Eesti Klubi juhtimisel tehtud mitmeid ettevõtmisi Eesti raamatu 500. sünnipäeva tähistamiseks. Koostöös Eesti Tsehhi Klubi ja Tšehhi Teaduste Aakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseumi, Rahvusvahelise Praha Pen Klubi Keskusega sai läbi viidud kaks konverentsi, üks sümpoosium ja seminar. Osalenud on nii Tšehhi kui Eesti teadlased, tõlkijad, teadustööga tegelevad klubi liikmed kui ka Eesti ja Tšehhi Vabariigi suursaadikud. Oleme uhked, et meie sündmus pandi Eesti raamat 500 nimekirja. Tahame tänada meie sündmuste kujunduse toetajat – Eesti Kultuuriseltside Ühendust.
Õnnitlused innukale Läti Eesti Seltsi eestvedajale Toomas Kaldale tema 80. juubeli puhul! Toomasest oleme teinud ka pikema saate, kui käisime Läti eestlastest saadet tegemas:
Alles eelmisel aastal andis ta eetrisse igas kuus ühe raadiosaate Lätimaa eestlaste tegemistest.
ERMi emakeelepäeva ootuses avasime muuseumi raamatukogus Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2025. aasta laureaadile Anu Lambile pühendatud näituse, kus on kasutatud materjale Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest.
A. H. Tammsaare majamuuseumis toimus traditsiooniline interaktiivne muuseumitund „Emakeel heliseb südames“, kuhu kogunesid Šotsi paljulapselised pered.
Emakeel on midagi palju enamat kui lihtsalt suhtlusvahend – see on rahva kultuuri, mälu ja identiteedi vundament. Kaotada keel tähendab kaotada oma juured.
Kuna 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ning 21. märtsil eesti kultuuri päeva (Georg Otsa sünniaastapäeva), uurisid osalejad lähemalt, milline on eesti keel ja milliseid traditsioone eesti peredes tänaseni au sees hoitakse.
Eile kogunesime ERMi Jakob Hurda saali emakeelepäevale, mis oli pühendatud Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2026. aasta laureaadile Anu Lambile. Kuulata sai näitleja, pedagoogi ja tõlkija Anu Lambi spetsiaalselt selleks sündmuseks lindistatud põnevaid leide pakkuvat ettekannet „Vaata Wiedemannist järele!“. Vastset laureaati tutvustas 2025. aastal Wiedemanni keeleauhinna pälvinud keele- ja kirjandusteadlane ning meediauurija Tiit Hennoste.
Emakeelepäevad Riias 20.-22. Kevade algus tõi Riiga kokku 90 eesti keele õpetajat 14 riigist. Traditsioonilised Emakeelepäevad väliseesti koolide õpetajatele, mis seekord toimusid Riia Eesti Majas ja Riia Eesti Koolis, andsid uusi teadmisi eesti keele aktiivõppe meetoditest ja kuidas toime tulla stressiga ning vältida läbipõlemist. Samuti saime ülevaate eestlaskonna ajaloost meie naaberriigi pealinnas. Rääkisime ka kultuurist ja kultuuri tähtsusest keeleõppes ning tutvusime Riia Eesti Kooliga.
Eestikeelse Hariduse Selts tähistas 13. märtsil Eesti suursaatkonnas Helsingis emakeelepäeva ning tunnustas loovtööde konkursi parimaid maagilise autasustamisega. EHSi kirjutamisvõistlus on toimunud juba 15 aastat. Eelmise raamatuaasta ja kirjutamisvõistluse raamatu väljaandmisega muudeti võistluse kontseptsiooni ning sel aastal kuulutati kirjutamisvõistluse asemel välja loovtööde konkurss eestikeelsetele põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele Soomes.
26. märtsil oli Juhan Kunderi seltsi poolt korraldatud õpilaste omaloominguvõistluse tööde esitamise tähtaeg. Seekord kutsusime lapsi üles kirjutama luuletust armsast kodulinnast Rakverest.
Asja tegi sel aastal keerulisemaks (ja põnevamaks) see, et tööd tuli vormistada poognale – nagu oleks tegu vana kroonikaga. Luuletus tuli kirjutada käsitsi ja soovi korral illustreerida. Ka kirja kõrgus oli ette antud. Tõsine katsumus tänasel IT- ja TI-ajastul!
Uskumatu, aga meile saabus kaunilt kujundatud poognatel 46 luuletust Rakverest!
Tallinna Mulkide Selts on olnud väga tegus. Jaanuaris tähistati uue aasta saabumist. Lisaks tutvustas paevana Rein Einasto Soome presidendi Alexsander Stubbi raamatut ” Võimukolmnurk” . Märtsis tähistasime naistepäeva. Esines naiskoor Nõmme, keda dirigeeris ja saatis klaveril Õnne-Ann Roosvee. Nad esitasid 10 laulu. Enamus rahvalikud. Naisi üllatas veel korp! Rotalia 10 liikmeline meeskoor. Dirigent Mariliis Kreintaali juhendamisel. Mehed esitasid 6 meeleolukat laulu.
28.3.2026 tähistasime Eesti Kultuuri Seltsi Mihkel suurte ja väikeste mihklitega kevade algust ja „Eesti Raamat 500 aastat“-aasta lõpetamist juba väga koduseks saanud Urpolan Kartanos, Mikkelis Soomes. Kohal oli 28 mihklit.
Päeva alustasime seltsi aastakoosolekuga, kus meenutati möödunud 2025 aasta tegemisi, tehti plaane uueks 2026 aastaks, valiti uus juhatus, juhatuse asendusliikmed ja kontrolör. Juhatuse esimeheks valiti Karmo Pajo ja juhatuse aseesimeheks Ilona Kolberg. Teisteks juhatuse liikmeteks valiti Piret Selonen, Helen Kontturi, Külli Kaasik, Heidi Kauppinen, Hevelyn Hanschmidt ja Indrek Song.
Tartus Koidula tänava majas, kus on elanud Anna Haava ja hiljem Betti Alver toimus 13. märtsil Anna Haava surma-aastapäeval mälestusõhtu. Selle tähendusliku paiga praegune omanik Lea lubas lahkelt oma koju enda pere keskele Anna Haava Sõprade Seltsi liikmed. Kutsutud oli ka kultuuriloolane Enn Lillemets, kes jagas mälestusi Betti Alverist ja selle majaga seotud sündmustest ja inimestest. Loeti Anna Haava ja Betti Alveri luulet, Merle Müür laulis Anna Haava sõnadele loodud laule. Õhtu lõpetas Liina ja Linda Olmaru poolt koos esitatud Anna Haava luuletus “Surm ei ole surm”, mis tõi esile kogu ettevõtmise sügavama tähenduse.
Märtsikuu on kevadkuu ja me kõik ootame midagi uut – lootust, et kevad tuleb teisiti ning aasta oleks rõõmsam, õnnelikum ja parem! Selle kuuga astume sammukese valguse ja soojuse poole. Kevadel toimuvad rahvatantsutreeningud nii Pirkanmaal kui ka Satakunnas, lisaks toimub aprillis Helsingis ühine kevadine rahvatantsupäev. Mais tuleb Tamperesse õpetama tuntud
eesti rahvatantsujuht, pedagoog ja loomeinimene Kalev Järvela Tallinnast.
MTÜ ForPaasi eestvedamisel oli laupäeval, 07.märtsil 2026, Laagna Vanatares taas midagi huvitavat toimumas. Nimelt kogunesid huvilised Vaivara kirivööd kuduma. Uudishimulikud ja tööhindu täis naised usuvad, et õpivad selgeks kirivöö kudumise. Ega see nii kerge ei olegi kui esmalt arvasime. Aga õnneks on abiks kogenud juhendaja Vaima Reino. Kaasa toodud valmis kirivööd tekitasid huvi ja soovi tegutseda. Igaüks valis enda jaoks sobiliku vöökirja.
Rõõmsad ja vajalikud üritused, koostegemised, eesti keel, koduloo uurimine, rahvatantsu ja kohaliku toidukultuuri hoidmine Eestis ja välis-Eesti seltsides saavad Sinu tuge, kui liitud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeskonnaga!
Aitame muuta sul oma seltsi sündmust nähtavamaks ja leida uusi sõpru nii Eestist kui üleilma. Tahad toetada Eesti kultuuri, tahad tegutseda ühiselt, siis liitu meiega, seltsis on segasem!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee