22. nov. 2024

Algas aasta 2019

Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?

Kr. J. Peterson, 200 aastat tagasi

On alanud 2019, mitmes mõttes märgiline aasta.

2019 aasta on laulupeo aasta, mil 100 aastase vabariigi rahvas taaskord lauluväljakule koguneb, et oma hääl „taevani tõsta“.

2019 täitub Eesti laulupidude traditsioonist 150 aastat.

2019 aastal möödub 200 aastat eestlaste laulupidude isa, Johann Voldemar Jannseni sünnist.

Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt “Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud”. Jannseni looming on ka “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Olime toona 50 aastat olnud vabad pärisorjusest ja saime hakata rahvusena oma eneseteadvust kujundama.

Meie hümn saab 150 aastaseks.

2019 on ESTO aasta. Väliseestlased saavad kokku ja seekord põhiosas Eestis.

2019 aasta on Haridus- ja Teadusministeerium kuulutanud eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi. Meie eestikeelne kõrgharidus tähistab 100 aastat!

Jüripäeval 1919 tuli kokku Asutav Kogu – see on meie parlamendi, Riigikogu sünnipäev. 23. juunil 1919 võeti Vabadussõja otsustav võit Võnnu all. Meie Riigikogu saab saja aastaseks!


Me oleme rahvusriik, mille tunnuseks on eesti keel ja traditsioonid ning põlisrahvusena ka elanikkonna enamus. Meie põhiseadus ütleb, et meie riigi eesmärk on eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

1997 aastal asutatud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse motoks on “Eesti kultuuri, vaimsuse ja rahvusliku kasvatuse edendamine”. Seega – ajame ühte ja sedasama asja.

Milliseks kujuneb Eesti kui rahvusriigi ja EKSÜ 2019 aasta? Euroopas öeldakse, et rahvusriikidel ei saa olla tulevikku, rahvusriigid peavad oma suveräänsusest loobuma, peame olema avatud, sallivad ja tolerantsed, uute, meie jaoks võõraste kultuuride suhtes.

On see meie jaoks uus põhiseadus või kreedo?

Tahame me ka järgmistel laulupidudel eestlastena “taevani tõustes üles igavikku omale otsida”?

Kr. J Petersoni kohta kirjutas V. Reiman: „Ta on esimene haritud eestlane, kes ennast eestlase tundis olevat ja kes seda südamlikult ja avalikult igal pool püüdis üles tunnistada, kui vaevalt keegi teine pärast teda. Selle asja poolest läks tema nii kaugele, et tema ajuti – 1820. a. aasta lõpul ja 1821. a. alul – avalikult Riia linnas eesti rahvariides käis.” Jannsenit nimetasid esimese üldlaulupeo ajal toona Eestit valitsenud sakslased enda kõige kurjemaks vaenlaseks.

Rahvuslikud, julged, eneseteadlikud ning toona valitsenud võimudele ja tavadele mitte meelt mööda.

Veel ühel eestlaste ärkamisaja tegelasel täitub 2019 aastal ümmargune number – 180. See on kirikuõpetaja ja rahvaluule koguja Jakob Hurt. Hurt oli see, kes väitis, et eestlased ei peaks otsima tuge võõrastest kommetest, vaid peaksid hakkama saama omaenese jõule ja talupojamõistusele toetudes.

Tundub, et oleme jõudnud sarnasesse, murrangulisse valikute tegemise perioodi. Sarnaselt nagu 150 aastat tagasi.

2019 toimuvad nii Eestis kui Euroopas mitmed olulised sündmused.

Olgem siis Jannseni, Hurda ja Petersoni  vaadete kandjad, kes ei lähtunud võõrperemeeste huvidest, vaid kelle tegevus ja usk lõid aluse eestlaste rahvusriigi sünniks, milles elab ja õitseb eelkõige eesti kultuur.

Tarkust meile kõigle!

 

Teie

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht

 

Liina Miks

01.jaanuaril 2019

 

————————————————————————————————————————

Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul:

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.