Koroonaviirus COVID-19 viis õppimise internetti ja lukustas inimesed koju

Valitsus kehtestas Eestis eriolukorra 16. märtsil 2020 seoses koroonaviiruse ohtlikult kiire levimisega. Elu jäi ootele ja õppimine kolis veebi.

Samal ajal on eestlastele omaselt hakatud vaidlema viiruse nimetamise ümber: kas kroonviirus (nagu tahab kasutada presidendi kantselei), koronaviirus (rõhk esimesel silbil) või koroonaviirus, nagu meedikud, ajakirjanikud ja eesti keele õpetajad õigesti kasutavad.

Vaatleme pisut lähemalt: koroona (ld corona pärg, kroon) on meie keelekasutuses kinnistunud ja omab kaht tähendust: 1) elektroonikas koroonalahendus ehk sõltumatu gaaslahendus (elektrivool gaasis), sealt ka koroonakadu ehk koroonalahenduse põhjustatud energiakadu; 2) piljarditaoline (puitketastega mängitav) lauamäng. Nüüd on lisandunud ka 3) koroonaviirus.

Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll rõhutab, et termin koroonaviirus on keeles juurdunud, selle kinnitas juba 1976. aastal erialainimestest ja keeleteadlastest koosnev meditsiiniterminoloogia komisjon ja nimetuse muutmiseks pole põhjust.

Mängin humoorika mõttega, missuguseid koomilisi mõttelisandusi annaksid kroonviirusest tuletatud liitsõnad, näiteks kroonihaigus, kroonitestid, krooniravi, kroonitulek vm.

Tänapäeval ollakse harjunud tuge otsima inglise keelest, aga võiksime julgemini pöörduda ladinakeelsete algallikate poole, mis on tabavad ja sisukad. Juba antiikaja mõtlejad leidsid sobivaid ideid rasketeks elujuhtumiteks ja -kriisideks. Allpool valisingi neist käesoleva koroonaviiruse olukorraga hästi seonduvad 20 mõtet ladina keele vahendusel.

Nautigem siis ladina keele ilu ja täpsust!


Omnium profecto artium medicina nobilissima est (Hippokrates) – kõikidest kunstidest on meditsiin (s.o arstimiskunst) kindlasti õilsaim. (730)

Salus aegroti suprema lex medicorum – haige elu säilitamine on arstide ülim eesmärk. (847)

Bene diagnoscitur, bene curatur – hästi diagnoositud, hästi ravitud (s.t hea ravi eeldab head diagnoosi). (169)

Medicus curat, natura sanat – arst ravib, loodus tervendab. (602)

Extremis malis extrema remedia – äärmuslike hädade puhul (olgu) äärmuslikud ravivahendid. (390)

Medicinae apud aegros usus, apud sanos honor est (Seneca) – haiged kasutavad meditsiini, terved austavad seda. (598)

Mens sana in corpore sano (Iuvenalis) – terves kehas terve vaim. (611)

Militia est vita hominis (Piibel) – inimelu on võitlus. (613)

Arcus nimis intensus rumpitur – liiga pingul vibu murdub. (136)

Dum deliberamus, quando incipiendum, incipere iam serum fit (Quintilianus) – kuni me kaalume, millal peaks algama, võib alata juba hilja olla. (341)

Hoc sustinete, maius ne veniat malum (Phaedrus) – kannatage seda halba, et ei tuleks hullemat. (464)

Interdum lacrimae pondera vocis habent (Ovidius) – mõnikord on pisarail sõnade kaal. (547)

Nulla tempestas magna perdurat – suur torm ei kesta kaua. (699)

Empta dolore docet experientia – valus kogemus õpetab. (358)

Periculum in mora (Livius) – viivitamises peitub oht. (757)

Calamitas nulla sola – õnnetus ei tule kunagi üksi. (201)

Fama malum quo non aliud velocius ullum (Vergilius) – kuulujutt on pahe, millest kiiremat pole. (398)

Memento, quod es homo – pea meeles, et sa oled inimene. (608)

Ne cede malis – ära lase õnnetuses pead norgu! (641)

Quod erat demonstrandum – mida oligi vaja tõestada (nõnda lõpetas Eukleides oma tõestused). (820)


Pisikese valiku filosoofide tarku mõtteid kriisiolukorras toimetulekuks pani kokku

Reet Vääri
Eesti Keele Kaitse Ühingust

Kaanefotol: Eesti keele õpetajad Maria Piik (vasakul) ja Reet Vääri 29.12.2019 Tartus Raekoja platsil. Foto R. Vääri arhiivist


Kasutatud allikas:

Allikas: 1001 ladina sententsi eesti vastetega. Toimetanud Ilmar Sulsenberg ja Sirje Ootsing, Kirjastus Valgus, Tallinn 1997, 88 lk.

1 thought on “Koroonaviirus COVID-19 viis õppimise internetti ja lukustas inimesed koju

Comments are closed.