Press "Enter" to skip to content

Rahvakultuuri Keskus tunnustas vaimse kultuuripärandi tutvustajaid

2014.a. osales Narva-Jõesuu Eestlaste Selts KALJU juhatuse liige Tiiu Toom Narva Kolledžis toimunud vaimse kultuuripärandi nimistu tutvustamisel. Tiiu tuli mõttele, et Narva-Jõesuus on vaimseks pärandiks silmude püük ja silmutoitude valmistamine.  Nii hakkaski Tiiu andmeid koguma nii erialasest kirjandusest kui silmudega tegelevatelt isikutelt. Nimistusse tuli kanda pärandi ajalooline taust ning kuidas pärand tänapäeval kestma on jäänud.

Silmupüük on rannakaluritel päritav oskus, mis antakse isalt poegadele või sugulastele edasi. Püügioskust koolides ei õpetata. Ajaloolise püügiõiguse järgi on rannakaluril õigus teatud arv silmupüügi torbikutele, millega võib ise püüda, välja rentida või edasi müüa. Koos püügiõigusega on kinnistunud ka püügikohad. Püügivahendid tehakse ise, võib ka kelleltki tellida, kuid müügis neid ei ole. Püügilube antakse Narva jões välja 15000 torbikule Eesti pool ja 15000 torbikule Vene pool. Hooajaga püütakse Narva jõest välja kuni 50 tonni silmu. Nii kaua, kui on jões silmu ja silmutoodetele turgu, kandub püügioskus edasi.

Silmu röstimine ja teiste silmutoitude valmistamine on Narva-Jõesuu ja Narva jõe ümbruses elavate kohalike elanike põlvest-põlve edasi antav oskus. Vanematelt lastele, ämmalt-äialt miniale-väimehele. Kui silmukonserve polnud poes saada, valmistati neid kodus. Ettevõtetes on kogenud töötajad, kes algajaid juhendavad traditsiooniliselt silmu puhastama ja röstima. Silmud kui kohalik delikatess ei kao meie toidulaualt, kuid kodustes tingimustes valmistatakse neid üha vähem, sest nende puhastamine on tülikas, röstimiseks vaja õues ahju ja oskusi. Nii kaua, kui silmu Narva jões püütakse, säilib vajadus ja oskus neid röstida ja muid toite valmistada.

Selle aasta 20. märtsil toimus Tallinnas Kultuurikatlas pidulik tänuüritus „Pärand elab!“, kuhu olid kutsutud nii pärandihoidjad kui nimistusse kandjad, keda tänati tänukirjaga. Kokku on nimistus alates 2010. aastast tehtud 106 sissekannet üle Eesti, seal hulgas Ida-Virumaalt vaid Narva-Jõesuu silmude kanded. Tiiu Toom osales tänuüritusel koos Sergei ja Marek Gordejeviga. Oli huvitav viibida esmakordselt Kultuurikatlas, saada ülevaade kogu kultuuripärandi sissekannetest ja  tutvuda teiste kultuuripärandist hoolijatega.

Üritusest võttis osa ka EKSÜ tegevjuht Liina Miks. Tänukirja said mitmed ka EKSÜle tuttavad kultuuritegelased: Tiina Konsen, Kihnu saarelt Veera Leas, kellele sai kingitud EKSÜ raamat. Tiina Konsen oli esitanud kultuuripärandi nimekirja Kodavere Uabitsa ja Tartus tudengite korraldatava volbriöö. Kihnu saare pärand on tervenisti Unesco kaitse all ja Veera Leas on aktiivselt seda edasi kandmas.

 

Pikemalt saab lugeda pärandi kogumisest ja selle tulemustest siit: Silmude lugu

Liina Miks ja Tiiu Toom

 

Suurem galerii toimunud tänuüritusest: