Press "Enter" to skip to content

JannsenFesti Faehlmanni päev Rakkes

Ajakirjaniku ja kirjaniku, ärkamisaja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaasta-päevale pühendatud Vanemuise Seltsi algatatud JannsenFest jõudis 6. juunil 2019 Rakkesse.

Rahvuseepose „Kalevipoeg” mõtte algataja, kirjaniku ja arsti, keeleuurija ning Õpetatud Eesti Seltsi esimese esimehe Friedrich Robert Faehlmanni 220. sünniaastapäevale pühendatud päev algas ringkäiguga Rakke muuseumis. Seejärel tutvusid Vanemuise Seltsi ja Rakke Hariduse Seltsi liikmed muuseumis leiduvate materjalidega Faehlmannist. Aime Kinnep andis ülevaate seltsi poolt läbi aegade Faehlmanni kohta korraldatud üritustest Rakkes. Rakke Kooli õpilane Mari Lee Lumberg esitas osalejaile muistendid „Kuidas Ao küla endale nime sai”, „Kuidas tekkis  Ao järv” ja „Kuidas Rakke nime sai”. See oli valik  sama kooli eesti keele õpetaja Leonoore Meerja kaasabil korraldatud Väike-Maarja valla koolide 5.9. klasside õpilaste muistendite konkursile laekunud töödest.

Päev jätkus Faehlmanni sünnikohas Aos. Koha tänane peremees Mati Einmann tutvustas sellel kevadel tehtut ja tulevikuplaane. Ao jõgi voolab taas Faehlmannide aegses sängis ja Ao mõisa asukohta tähistab maakividest laotud vundament. Selles Ao härrastemajas sai alguse Faehlmanni huvi arstiteaduse vastu. 1957. aastal tähistasid Rakke koolinoored tuntud koduloolase Helmut Joonuksi eestvedamisel Faehlmanni sünnikoha mälestuskiviga. Kivi ümbruse eest on hoolt kandnud Einmanni pererahvas.

Kivi ees süüdati mälestusküünlad. Laulis Vanemuise Seltsi meesansambel Vansel, jälgiti näitetrupi esituses katkendit Jannsenite pereelust. Füüsik Matti Haas ja õppejõud Kalle Loona, mõlemad segakoor Vanemuine lauljad, kõnelesid Faehlmanni eluteest Tartu perioodil. Margarita Kešišjan Armeenia Eesti Seltsist tutvustas Armeenia eepost „Sassuni Davith”.

Pärast vestlust ühises kohvilauas, vastastikust meenete vahetust ja Eesti Kultuuriseltside Ühenduse  tegevjuhi Liina Miksi tänamist viis allakirjutanu Vanemuise Seltsi rahva kultuuriloolisele retkele.

Alustati küünla süütamisega Riho Lahi kalmul Ao kalmistul ja lõpetati Rakke laululava kurba saatust nentides. Laululava põles mai kuus maha.

Aime Kinnep
Rakke


Faehlmann oli üks Eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes “Die Sage vom Kallewi poeg” (Muistend Kalevipojast, ÕES-is 1839, eesti keeles 1915) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa “Kalevipoja” põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald.

 

Comments are closed.