Press "Enter" to skip to content

Vanemuise seltsi segakoor meenutas mitut eesti kultuuri suurtegelast.

“Kas olgu ränk ka talve külm ja vaevad,
noor suveõhk kõik mured unustab;
mu süda on kui nurme rohupõõsad:
noor päike noored õied õitsetab”.
(L.Koidula “Uus rahu”)

24. aprillil kell 12  meenutasime jälle Tartu Jannseni platsil poetess Lydia Koidulat. Alustasime 2018. aasta detsembris ja sari kestab 2019. aasta detsembrini. Sel korral võtsime lugemiseks tema eluajal viimaseks jäänud  luulekogu “Emajõe ööbik I” (ilmus 1867. aasta südasuvel).  “Emajõe ööbiku” paleuslikus hääletuses on lembustunne – osasaamine romantiliselt heitlikust õnnest, millele elab usaldusosalisena kaasa loodus.

Jannseni platsil oli palju rahvast, kes puhkas pingil jalga, kes tuli meie tegemisest osa saama. Oli koolivaheaeg, sestap liikus ringi palju koolilapsi. J. V. Jannseniks kehastunud Tarmo Õunapuu luges L. Koidula luuletusi eeskätt õpilastele. Koolipapalikult pidas ta neile tunni ärkamisaja tegelastest. Kuulati ja esitati küsimusi. J. V. Jannseni juures jätkas poetessi luuletuste lugemisega Maret Rätsep, talle sekundeerisid Valli Ilvik ning Veeriku kooli tüdrukud Säde Lindma ja Anna-Ly Ein. Kuulajateks olid Tartu O. Lutsu majamuuseumi juht Meeli Väljaots, mitu eesti keele õpetajat ja palju teisi  huvilisi.

Kutsusime kõiki 25. mail kell 12 taas tulema. Kuulutasime välja vaba lava võimaluse. Vaatame, kas julgetakse lugema tulla L. Koidula imekauneid luuleridu.


Matkasime Johan Köleri radadel, Lätis, Cesises

Meie reisi eesmärk oli matkata rahvusliku maalikunsti rajaja ja ühiskonnategelase Johan Köleri (08.03.1826-22.04.1899) radadel. Varem oleme olnud (loomulikult ka laulnud) tema sünnikohas Lubjassaares, Suure-Jaani kalmistul, Hiiumaal Valmlas ja Krimmis. Mitu korda oleme laulnud Tartus Peetri kirikus Johann Köleri maalitud altari ees.

Sel korral sai 160-aastase altarimaali ees Cesise (Võnnu) Jaani kirikus teoks muusikapooltund. Laulis segakoor Vanemuine Valli Ilviku juhatusel, orelil mängis Anneli Klaus. Kirik on ehitatud 1284. aastal (seega 735- aastane).

Kohalik krahv Sievers tellis altarimaali just Johann Kölerilt. Cesises (Võnnus) asub maali originaal veel praegugi. Koopiaid on aga veel mitmes maailma kirikus.

Cesise kirikus on imehea akustika nii altari ees kui ka oreli ees laulmisel. Kingituseks  jätsime kirikule äsjailmunud eestikeelse raamatu Sieversite suguvõsast Kiriku esindaja andis ülevaate kiriku ajaloost. Seejärel liikusime Läti Vabadussamba juurde. Asetasime jalamile sini-must-valge lindikesega korvi valgete roosidega, laulsime Peep Sarapiku laulu “Ta lendab mesipuu poole” Juhan Liivi sõndadele. Mati Haas kõneles siinkandis peetud lahingutest.

Õhtul toimus suur galakontsert Cesise gümnaasiumis. Laulsid kolm koori: Krimulda meeskoor, dirigent Aivars Tomins, Valmiera meeskoor, dirigent Aivars Gailis ja segakoor Vanemuine Valli Ilviku juhatusel, klaveril Anu Loona. Elevust tõid solistid Anneli Raiend ja Janika Jakobson koos Valli Ilvikuga (klaverisaated). Kontserdi lõpetas ühendmeeskoor.


Juhan Liivi 155. Sünniaastapäev Alatskivil 30. aprillil

Kell 12 peeti mälestushetk Vanemuise Seltsi auliikme Juhan Liivi haual Alatskivi kalmistul, kus süüdati 155 küünalt. Käidi ka Eduard Tubina isa Joosep Tubina kalmul. Päeva jätkati Liivi Muuseumis. 41. Juhan Liivi luuleauhinna laureaadiks sai Ülle Kauksi, kes kirjutas auhinnatud luuletuse “Imäpuu” ka Juhan Liivi kodutalu kambris liiviliku luule raamatusse.

Muuseumis oli vaatamiseks kaks näitust: Ülle Paabi karikatuurinäitus “Nalja piab ikka suama!” ja “Vendade Liivide varjulejäänud kirjavara” (toimus selle näituse avamine).

Kultuuriradade matkad panid kirja Egne Raamat ja Valli Ilvik