Lydia Koidulat ja August Wierat meenutades

Vanemuise Seltsi segakoor jätkas oma igakuist sarja “Hetk Lydia Koidulaga“. Ikka 24. kuupäeval. Seekord….

lugesime taas 24.märtsil 2019 Tartus Lydia Koidula juures Jannseni platsil poetessi luulet. Nüüd juba neljandat korda. Sel korral kõlasid poetessi luuletused kevadest. Lugesid Marge Tähepõld ja Tarmo Õunapuu.

Järgmisel korral, 24. aprillil, laseme kõlada armastuse teematilistele luuletustel. Lisame ka isamaalisi.

Tulge kuulama (või lugema) Tartusse, 24.aprillil kell 12-00, ikka Jannseni platsil!

30. märtsil meenutas Vanemuise rahvas Tartus Laulupeomuuseumis oma kauaaegset näitejuhti August Wierat (1853-1919). Wiera-aegses Vanemuise trupis oli eri aegadel 100. näitlejat, orkestranti, lauljat jne. Ülevaate Wiera elust ja tegevusest tegi Kalle Loona.

August Wiera (1853-1919 oli kutsealalt väljaõppinud tisler, kuid ta sai vähe oma suurte teatri ja muusikaliste huvide tõttu selle õpitud ametiga tegeleda. 15 aastaselt oli A. Wiera Tartus tegev mitmes laulukooris, osalt kui laulja, osalt koorijuhina.

1879.a. sügisel asus A.Wiera Vanemuise meeskoori juhiks. Meeskoor valmistus III laulupeoks (Tallinn 1880). 1881. aastal andis A.Wiera koori juhatamise üle Karl August Hermannile, aastatel 1883-1886 juhatas taas ise Vanemuise koori.

24.05.1883 esietendus seltsi segakoori baasil C.M. von Weberi lauleldus (ooper) “Preziosa”, mis püsis laval 20 aastat. Samal ajal jõudis Vanemuise teatrisse ka moodne operett, mis maailmas sensatsiooni tegi.

1884.a. sügisel tuli lavale A. von Kotzebue 5-vaatuseline lustimäng “Piirijäeve rentnik”, kus segakoor taas lavakoorina osales. Esietendus toimus Valga seminari direktori J. Cimze mälestussamba heaks korraldatud peol
Osa tulust annetati mälestussamba püstitamiseks Luke kalmistule.

Tänane seltsi näitetrupp esitas 30. märtsil 2019 kompositsiooni “Õrn ööbik” justkui vana aja kombe kohaselt ja etteastel oli suur menu

ValIi Ilvik

Galerii fotode autor Egne Raamat