Press "Enter" to skip to content

Eesti Kultuuriseltside Ühendus

KARL KADAK – Karjapoisist lubjakuningaks

„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes.

Aime Kinnep

Majandusliku mõtte arengul on tähtis koht ühiskondliku mõtlemise ajaloos. Eesti vallutamine saksa ristirüütlite poolt XIII sajandil tekitas olukorra, kus eesti rahva vaba kultuurilooline areng peaaegu seiskus. Seetõttu saab eesti majanduslikust mõttest rääkida alates XIX sajandist. Alles siis – peale pärisorjuse kaotamist – sai eesti talurahva seast esile kerkida ärksaid ja ettevõtlikke mehi, kes suutsid edukalt võistelda tollaste vanade tegijatega.

Tööstuse osatähtsus Baltimaade majanduselus oli XIX sajandi esimestel aastakümnetel väike. Põhiliseks majandusharuks oli põllumajandus. Kapitalistliku vabrikutööstuse ulatuslikumat arengut pidurdas mõisnike võim hoida enamikku talurahvast teolistena oma mõisapõldudel. Põllumajanduse muutumine järjest rohkem kaubaliseks, turule tootvaks, nii mõisa kui talumajanduse osas ning sellest tulenevalt talurahva kihistumine, lõi turu kapitalistlikule tööstusele.

Samaaegselt kujunes eesti tööjõuturg. Maata jäänud talurahvas sai odava tööjõu allikaks tööstusele. XIX sajandi keskel oli Eestis loodud juba mõnikümmend ettevõtet. Karl Kadakast kujunes üks tuntumaid majanduslikult mõtleva eesti maarahva esindajaid.

„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes. Raamat tutvustab Karl Kadaka tegevusest tulenevaid majanduslikke ja kultuurilisi mõ- jusid Rakkes ja kogu Eestis.

Aime Kinnep

VAATA RAAMATUT EKRAANIL (pdf)

(6 Mb)

“KEELEKAITSJA” – EESTI KEELE KAITSE ÜHINGU KOGUMIK NR 11/12

Tartu 2012. Peatoimetaja ja koostaja: Reet Vääri. Keelekaitsja on Eesti Keele Kaitse Ühingu (EKKÜ) kogumik, millele pani 2001. aastal aluse Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja EKKÜ asutaja Eduard Vääri. Keelekaitsja ilmub üks kord aastas.

EESSÕNA

Keelekaitsja on Eesti Keele Kaitse Ühingu (EKKÜ) kogumik, millele pani 2001. aastal aluse Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja EKKÜ asutaja Eduard Vääri. Keelekaitsja ilmub üks kord aastas. Käesolev Keelekaitsja 11⁄12 on kaksiknumber. Kogumikus käsitletakse eesti kirjakeelega seostuvaid probleeme ja avalikku keelekasutust – seda kõike tihedas seoses eesti kultuuriga. Eraldi rubriikides tutvustatakse EKKÜ tegevust ja olulisemaid keele- ja kultuurisündmusi.

Keelekaitsja pole suunatud pelgalt erialainimestele, vaid kõigile, kes kasutavad eesti keelt ja on osalised eesti kultuuris. Seda suunitlust silmas pidades võib Keelekaitsjat määratleda kui populaarteaduslikku ajakirja.

Keelekaitsja varasemate aastate eesmärk oli kaitsta eesti keelt ja kultuuri, suunates oma lugejaskonda parema ja teadlikuma eesti keele kasutuse poole. Nüüdseks on selgeks saanud, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem eesti keele huvilisi. Sestap on Keelekaitsjal vana eesmärgi kõrval ka uus – näidata eesti keele atraktiivsust, ärgitada üldist huvi eesti keele vastu, sest ainult huvi pinnalt võrsub tahe kasutada emakeelt paremini ja teadlikumalt.

Lahket lugemist soovides,
koostaja

VAATA RAAMATUT EKRAANIL (pdf)

Sündmused 2011

Aasta jooksul arvati välja Tallinna Bibliofiilide Klubi ning Jõgeva valla ajaloo- ja muuseumisõprade ühing „Ambior“. Liikmesseltside arv aasta lõpuks oli 40.

Juhatus viis läbi 6 koosolekut. Päevakorras olid: eelseisvate ürituste korraldamine, tegevuskava arutamine aastani 2020, riigieelarveliste vahendite kasutamine, liikmesseltside ettevõtmiste ja tegevuste toetamine, Eesti kultuuripoliitika arengusuundade arutamine aastani 2020, põhikirja muudatuste tegemised. Üks koosolek toimus Hiiumaal (25.-26. oktoober). Kultuuriloolise koolitusreisi eesmärgiks oli tutvuda sealsete kultuuriväärtustega ja kultuurikorraldusega ning selgitada seltsiliikumise alguse 150. astapäeva tähistamise tähtsust ja vajadust.

Kavas oli planeeritud õhtune jututuba Hiiumaa kultuuritegelastega, mis toimus Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses. Siin oli sobiv hetk ja koht rääkida ka Eesti seltsiliikumise alguse 150. aastapäeva tähistamisest. Reisi käigus külastasime Suuremõisat, Soera Talumuuseumi, Hiiumaa Muuseumi, Sõru Muuseumi, Kassari Haridusseltsi ja Vaemla Villavabrikut.

EKSÜ I poolaasta suuremaks ettevõtmiseks kujunes seltside suvepidu „Ikka üheskoos“ 21. mail Tartu Laulupeomuuseumi aias. Peol osales 150 inimest 18 erinevast liikmes- ja sõprusseltsist.

Ühisüritus – mõttetalgud teemal „Kuidas me jõudsime 20. augustini1991?“ toimus 12. augustil Avinurmes (Ida-Virumaa). Sellel korral oli eesmärgiks tähistada Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva ja tutvuda Avinurme omapärase rahvakultuuri säilitava ja arendava eluviisiga ning selle korraldusega. Peakõnelejaks oli endine Eesti Ülemnõukogu ja Riigikogu liige Rein Järlik. Üritusel osales ka kohapealt pärit kirjanik Heino Kiik.

EKSÜ osales ka Rahvuskaaslaste II seirekonverentsil 30. 09. – 01.10. Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus. 14-st välisriikides tegutsevast liikmesseltsist oli konverentsil esindatud 11.
Aasta lõpuks valmis EKSÜ arengu strateegia aastateks 2012-2020.

Sündmused 2010

13. märtsil toimus üldkogu. Samal päeval toimunud emakeele päeval esinesid teemadel „Emakeel ja kodanik“ Martin Ehala ning „Õiguskeele mõisteid ja termineid“ Heino Siigur.

Juhatus pidas 5 koosolekut. Arutluse all oli välis-eesti seltsidele 2010.a. tegevuseks rahaliste vahendite leidmine, riigieelarvelise toetuse jagamine Eesti kultuuriseltsidele, eelarve, ühisürituste ja seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamise kavandamine, tutvustati majandusaasta aruande esitamist e-aruandluskeskkonnas, anti ülevaade EKAKi elluviimise arutelust Riigikogus, arutleti Eesti Inimarengu Aruande esitlust Riigikogus, tutvustati KÜSKi korraldatud Eesti seltsiliikumise „uuringut“.

Üks koosolek toimus Narva Eesti Seltsis, kus selle esimees Ants Liimets andis ülevaate Narvas tegutsevate seltside tegevusest. Sama ürituse raames kohtusime Ida-Viru Maavalitsuse maavanema R. Breiveliga ning haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja K. Veinbergsiga. Kõne all oli maavalitsuse koostöö seltsidega. Antud üritusega pöörasime tähelepanu seltsiliikumise arengule Ida-Virumaal.

Ühisürituseks olid 24. – 25. juulil mõttetalgud teemal „Ühiskond ja seltsid“ kodanikuühiskonna funktsioneerimise tundma õppimiseks Põlvas ja Kanepis. Toimus mõttevahetus seltside osast kodanikuühiskonna ehitamisel. Osalejad võtsid osa ka J.Hurda kultuuripreemia kätteandmise tseremooniast.

EKSÜ toetas liikmesseltse trükiste ja raamatute väljaandmisel.

Sündmused 2009

Aasta jooksul võeti liikmeks vastu Suhhumi Eesti Kultuuriselts „Linda“, välja arvati Cherepovetsi Eesti Kultuuriselts, kuna tegevus oli soikunud ja side kadunud. Liikmesseltside arv aasta lõpuks oli 42.

14. märtsil toimunud üldkogul valiti uus 7-e liikmeline juhatus. Juhatus pidas 6 koosolekut. Arutluse all oli uute liikmete vastuvõtmine, tegevustoetuse jagamine liikmesseltsidele, ettepanekute arutamine ühisürituste korraldamiseks, seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamise kavandamine. 25. septembril tutvuti ERM Sõprade Seltsi tegevusega kohapeal.

EKSÜ suurimaks ühisürituseks oli 31. juuli – 01. augustil tutvumine Kurgja taluga ja arutelu C.R. Jakobsoni osa üle eestlaste rahvuslikus liikumises ning mõttetalgud teemal „Kodanikuühiskonna arengutest“ Viljandis. Üritus toimus rahvusliku kasvatuse süvendamise eesmärgil.

Fotode seeria perioodist 1998-2017

  • Laste omaloominguvõistlus päädis matkaga Tudu järve äärde
    Juhan Kunderi Selts Rakveres on maakondlikke laste omaloominguvõistlusi korraldanud juba üle 20 aasta. Teemasid on olnud erinevaid valdkondadest, millega omal ...
  • Peterburi Teataja nr 84
    Peterburi Teataja september-oktoober 2020 number 84 Peterburi_Teataja_84_VEEB  
  • Peipsimaa valgusretked
    Peipsimaa Valgusretked pakub imekaunist valguse vaatemängu, mõnusat looduses olemist ja avastamist ning rutiinist välja tulemist pimedatel sügisõhtutel. Sel laupäeval 24. oktoobril ...
  • Karjalas tutvustatakse lastele eesti rahvariideid
    Petroskois asuva tatari kultuuri seltsi “Chulpan” eestvõttel viiakse ellu projekti “Sõbraliku koostöö retsept”. Projektiga liitus Karjala Eesti Selts “Kolle”. 13. ja ...
  • Vabaühenduste Liidus tehti vahekokkuvõtteid
    15. oktoobril said Vabaühenduste Liidu kultuurigruppi kuuluvad liikmed kokku Tallinnas, Tartus ja Zoomis. Töises ja meeleolukas vestluses räägiti käsil olevatest ...
  • Anu Raua ja Aet Ollisaare tekstiilinäitus
    24.10 – 15.11 on Kulttuuritalo Laikku galeriis üleval Anu Raua ja Aet Ollisaare näitus “Yhdessä ja yksin” (Koos ja üksi). Anu ...
  • Mulgid hoidsid kokku
    12-17. oktoobril tähistasid mulgid Mulgi nädalat, tuues läbi selle fookusse oma rahvakultuuri, ettevõtluse ja keele.  Selle nädala sisse mahtus hulga ...
  • Kodulookonverentsil tähistati rahvajutu aastat
    Oktoobris kogunes Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi pere teemaõhtule, et tähistada rahvajutu aastat. Külas oli Võru näitleja Silvi Jansons, kes ...
  • Soome Eesti Noorte noortepäev
    10. oktoobril 2020 toimus Eesti nädalate 30. juubeli raames MTÜ Soome Eesti Noored korraldatud noortepäev.  Noored osalesid personaalnõustaja Leeda Ennoki vestlusringis ...
  • Luzerni maraton
    Vladimir Kukk oli mees, kes pani alustala Šveitsi Eesti Seltsile ja seda Luzernis. Ta oli endine maailmameister laskmises ehk tõsine ...

Vanemad galeriid:

2017, EKSÜ 20 – aasta aruandekoosolek:

 

2016, Kultuuriseltside mõttetalgud 6. augustil 2016 Rakke Kultuurikeskuses:

2016, Väliseestlaste seltside seminar 5. august 2016:

2016, Kokkuvõtted konkursil “Seltsid ja noored” esile tõstetud seltside noortetööst:

 

2016, Kevadpidu “Ikka üheskoos” Põltsamaa Kultuurikeskuses”:

21. mail 2016 toimus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse traditsiooniline kevadpidu “Ikka üheskoos” Põltsamaa Kultuurikeskuses. Ettekandega “Ajast … ” esines Jaak Jõerüüt, lavalaudadele astusid 11 kollektiivi ja 2 üksikesinejat Põltsamaalt ja seltsidest üle terve Eesti.

2016, EKSÜ üldkogu aastakoosolek 12. märts 2016:

2015, IV raamatulaat 17.10.2015:

Fotod Sirje Madisson

2015, Välis-Eesti seltside seminar TÜ Narva Kolledžis 16. septembril 2015:

2015, Seltside mõttetalgud Kambjas 8. august 2015:

2015, Seltside kevadpidu Põlvas:

2015, ÕPPEPÄEV “KOHALIK KULTUURILUGU JA SELTSID”:

2013:

2012:

1998-2011:

[gallery ids=”791,792,793,795,797,796,780,781,782,777,778,774,775,771,772,768,767,766,765,764,759,758,757,755,754,

Sündmused 2008

Aasta jooksul võeti vastu järgmised kultuuriseltsid: Laulukoor „Tarbatu“, Eesti Interlingvistika Selts, Tallinna Bibliofiilide Klubi, Arhangelski oblasti Kultuuriselts „Viru“, Cherepovetsi Eesti Kultuuriühing, Garga raj. Eesti Selts „Kalevipoeg“, Eesti Kultuuriselts Chisinaus, Eesti Selts „Pääsuke“ (Valgevene), Karjala Sõprusselts Eestiga „Otšag“, Moskva Eesti Selts, Sotši linna Eesti Selts „Eesti Aiake“ ja Tveri Eesti Selts. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 42 seltsi.

Juhatus pidas 7 koosolekut. Päevakorras oli tegevustoetuste jagamine liikmesseltsidele, uute liikmete vastuvõtmine, eelarve, arhiivinduse alane seminari korraldamine, Sotšis asuva A.H.Tammsaare Majamuuseuni kapitaalremindiga seonduv, suvise ühisürituse korraldamine.

Üks koosolek toimus 04. märtsil Muugal, kus Muuga MNS „Eha“ juhatuse esimees rääkis seltsi olulisematest ettevõtmistest. Kohal oli ka Laekvere vallavanem. Ühiselt arutati seltside ja kohaliku omavalitsuse võimalikust koostööst.

26. märtsil toimus EKSÜ algatusel Ajalooarhiivi poolt arhiveerimisalane koolitus seltsidele. Kahjuks oli osavõtt tagasihoidlik ootamatu lumetormi tõttu.

30. juuni – 01. juuli korraldati Otepääl ühisüritus – mõttetalgud teemal „Rahvuslik kasvatus“. Üritusel osalesid lisaks meie seltsidele ka välis-eesti seltside esindajad ning ministeeriumite esindajad. Mõttetalgulised tegid pöördumise avalikkusele ja valitsusasutuste ning meedia poole rahvusliku kasvatuse süvendamiseks. Meedia vaikis.

Septembris jõudis lõpule Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud ja EKSÜ kaudu finantseeritud Sotšis asuva A.H. Tammsaare Maja-muuseumi remont. Sel puhul külastas muuseumi meie liikmesselts Laulukoor „Tarbatu“, kes andis seal 4 kontserti.

Sündmused 2007

Aasta jooksul võeti vastu kaks seltsi – Segakooride Liit „Helikoda“ ja Eesti Klubi. Välja arvati samuti kaks seltsi – Vana Narva Selts ja Tšerepovetsi Eesti Kultuuriühing. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 30 seltsi.

Juhatus pidas 6 koosolekut, mille käigus arutati toetuste jagamist Välis-Eesti ja Eesti Kultuuriseltsidele, EKSÜ arengukava, eelarvet, suvist ühisüritust – seltside mõttetalgute korraldamist, informatsiooni Rahvuskaaslaste programmi konverentsist. Üks juhatuse koosolek toimus 24. jaanuaril Pärnus, kus oma tegemistest rääkisid Lauluselts „Leelo“, Lauluselts „Kuldne Kungla“ ja Rahvuskultuuriselts „Kajakas“.Samas olid kohal ka Pärnu Linnavalitsuse kultuuriosakonna ja kultuuriasutuste esindajad. Kujunes ühine aruteleu, mille keskmes oli Pärnu linna kultuurielu ja seltside osa selles.

Teine sellelaadne koosolek toimus 10. oktoobril Rakvere, kus osalesid ja andsid ülevaate oma tööst J.Kunderi Selts, Rakke Valla Hariduse Selts ja Muuga MNS „Eha“.

Suuremaks ürituseks kujunes Mändjala Kämpingus Saaremaal korraldatud suvepäev 10.-11. augustil. Mõttetalgud teemal „Kuidas ehitada kodanikuühiskonda?“ andsid mõtteerksust ning tutvumine Saaremaaga õpetas hindama seal elanud ja elavate inimeste püüdlusi ja tööd, sealne loodus avas kõigile meie kodumaa ilu.

Seoses läheneva eestlaste seltsiliikumise 150. aastapäevaga alustati seltside juhendamist arhiivide korrastamisel.

Sündmused 2006

Aasta jooksul võeti vastu Ukraina Eesti Selts. Seega aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 30 seltsi. Aruandeperioodi üldkogu koosolekul valiti ka uus juhatus. Juhatus pidas 7 koosolekut. Päevakorras oli tegevustoetuste jagamine välis-eesti ja Eesti kultuuriseltsidele, välis-seltsidega tekkinud probleemid, eelarve, ühisüritused.

Sellel aastal esmakordselt hakkas EKSÜ-e juhatus koosolekuid läbi viima ka väljaspool Tartut, eesmärgiga tutvuda liikmesseltside tegevusega lähemalt. Esimene sellelaadne koosolek toimus 27. septembril Viljandis Kultuuriseltsi „Koit“ ruumides.

Teine sellelaadne juhatuse koosolek toimus Jõhvis 22. novembril, mille raames toimus ka kohtumine Ida-Virumaa kultuuriseltside esindajatega.

EKSÜ ajaloos esmakordselt korraldatud suvepäev mõttetalgute näol teemal „Kes me oleme, kuhu me minna tahame ja kuidas?“ 26. augustil Käsmus läks igati korda. Arutelul osalesid ka Agu Laius (Ühiskondliku Leppe Sihtasutus) ja Jaan Leetsaar (Eesti Akadeemiline Ühistegevuse Selts).

EKSÜ pöördumine 2006

Eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevuse ning kestvuse eest!

Eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevuse ning kestvuse tagamine on meie põhiseaduslik õigus ja kohustus. Nende kandjaks on iga kodanik koos kooli, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ning meedia ja kodanikeühendustega. (veel …)