2. juulil korraldas Viru-Nigula Hariduse Selts ajalooõhtu ning kodupaigapäeva Maarja kabeli juures. Rahvas sai osa huvitavast ajaloosündmuse taaselustamise katsest nii vestluse kui eheda mõõgatäristamise läbi. Esinejaks oli oivaline jutustaja Ain Mäesalu ning vintsked vanade võitluskunstide harrastajad Sõdalaste Kojast.
Eesti Kultuuriseltside Ühendus
Käesolev EKSÜ kuukiri kannab numbrit 50! Meie kuukiri ilmub alates novembrist 2015 ja numbrid on leitavad meie kodulehe avalehelt. Selle aja jooksul on kuukirja ilme ning ka lugejaskond väga palju muutunud ning tänaseks on kuukirja levi ülemaailmne. Ka uudiste ning osalejate ring, kelle tegemistest kuukiri räägib, on väga palju selle aja jooksul kasvanud ning on tänaseks samuti ülemaailmne.
Edaspidigi on kogukonnad ja seltsid oodatud meiega oma uudiseid jagama. On ju kuukiri mõeldud just eestlaste seltsitegevuse kajastamiseks nii kodu- kui välismaal.
Juunikuu oli Eesti Kultuuriseltside Ühendusele mitmes mõttes väga tähenduslik ning ka seltsitegevuses hakkab aktiivsus koroona-järgselt taastuma. On ju juunikuu ka muidu tavapäraselt tähtpäevade rohke.
Kogu kuukiri on allalaetav siit: Juuli kuukiri nr 50
20. juuni EKSÜ üldkogul kinnitati EKSÜ uus juhatus järgmiseks kolmeks aastaks. 30. juunil toimus uue juhatuse esimene istung.
Koroona ajal on Harkivi Selts Ukrainas tegelenud samuti seltsi ajaloo materjalide koondamisega. Siinkohal jagame väikest galeriid Harkivi Seltsi viimaste aastate tegevusest.
26. juunil oli sünniaastapäev eesti keeleteadlasel ja filoloogiadoktoril Eduard Vääril (26. juuni 1926 – 17. mai 2005).
Rahvusvaheliselt tuntakse Väärit kui läänemeresoome keelte, eriti liivi keele uurijat. Talt on ilmunud üle 200 uurimuse, kirjutise ja liivikeelse teksti. Ka doktoritöö kirjutas ta liivi keelest. E. Vääri abikaasa Reet on öelnud: “Eduard Vääril oli kolm kiindumust. Need olid liivi keel, Eestimaa ja kodune Tõrva.“
Kui Krimmi poolsaarel asuvad eestlased tähistasid jaanipäeva, siis võttis pidustusest osa ka Krimmi televisoon ja tegi eestlastest ja nende traditsioonidest saatelõigu sarja “Krimmi ornament” tarbeks.
Film on vene keeles
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on korraldamas virtuaalnäitust pese oma käsi. Margarita Kern Petroskoist tikkis näituse «Eestlased Karjalas» tarbeks temaatilise käterätiku.
Bulatnovka on väike seto küla, viis kilomeetri kaugusel Haidast külast. Kunagi oli siin 49 suitsu ja elanike arv 300 inimhinge. Praeguseks on järele jäänud 7 maja ning alalisi elanikke 16 isikut.
LAIULAUL MANILAIUL
X VÄIKESAARTE LAULUPIDU
ERRi segakoor – peadirigent Hirvo Surva
Pagana segakoor – peadirigent Kalev Lindal
Tartu Rahvaülikooli segakoor – peadirigent Lauri Breede
Tantsuansambel Tarbatu – juhendaja Jaanus Randma
Pasunakoor Õnn Tuli Õuele – juhendaja Ado Kirsi
Saaremaal asuva Varese Sadama jaanituli oli kena. Rahvast tuli kokku mitmetest küladest.