Press "Enter" to skip to content

Sündmused 2012

10. märtsil toimunud üldkogul kinnitati uus juhatus samas koosseisus. Tehti ka põhikirja muudatusi ja täiendusi.

Vahetult enne üldkogu samal päeval toimus Tartu Laulupeomuusumis emakeelepäeva ettekandekoosolek. Keeletoimetaja Egle Pullerits rääkis teemal „Mahaastumisi keelekiirteelt“.
Juhatus viis läbi 7 koosolekut, nendest üks toimus Riias Läti Eesti Seltsis. 9.-10. novembril tutvuti seltsi tööga ja osaleti seltsi 24. aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel. Üks koosolek toimus B.G. Forseliuse Seltsis tutvumaks tema tegevusega.

Juhatuse koosolekute päevakorras oli veel eelseisvate ürituste korraldamine vastavalt tegevuskavale, riigieelarveliste vahendite kasutamine, liikmesseltside tegevuste toetamine, Kultuuriministeeriumis toimunud keskseltside arengustrateegia arutelu, ettepanekud kultuuripoliitika arengu dokumenti, Soomes töötavate ja elavate eestlaste kultuuriseidemete arendamise võimalikkusest ning ettevalmistused Eesti seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamiseks.

EKSÜ tegevus oli suunatud põhikirjaliste eesmärkide täitmisele liikmesseltside tegevuse kaudu. Populaarsust kogusid õppereisid oma kodumaa paremaks tundmaõppimiseks. Seltside töö korraldamise paremaks tundmaõppimiseks ning tutvumiseks Setomaa kultuurikorralduse ja kultuuriväärtustega toimus 15. -16. aprill kultuurilooline koolitusreis Setomaale. Osalesime Obinitsa Seltsimajas toimunud kevadpühade üritustel. Reisi raames kohtusime ka Setomaa Valdade Liidu juhtidega, kes andsid meile ülevaate Setomaa elust-olust. Samas saime meie selgitada neile seltsiliikumise alguse 150. aastapäeva tähistamise tähtsust ja vajadust.

Juba traditsiooniks saanud seltside suvepidu „Ikka üheskoos“ toimus 02. juunil Jõgeval. Lisaks meie liikmesseltsidele osalesid ja esinesid peol ka Jõgeva seltsid (Jõgevahe Pere). Peo käigus näidati ka Jõgevamaad tutvustavat lühifilmi „Mis maa see on?“

9. augustil toimus EKSÜ liikmesseltside esindajatele koos Eesti Ajalooarhiiviga seminar seltside dokumentide vormistamisest arhiivi andmiseks.

10. augustil toimusid mõttetalgud Värskas teemal „Kultuuripollitika ja seltsid“. Peakõnelejaks Riigikogu liige Mart Meri. Mõttetalgutel esines ka Soome Eestlaste Liidu esimees Rain Ots.

27. oktoobril toimus ERM-s kultuuriseltside raamatu näitus-laat, kus pakuti vaatamiseks ja müügiks uuemaid trükiseid, aga tutvustati ka vanu ja väärikaid ammu läbimüüdud väljaandeid.
Jätkus töö Eesti seltsiliikumise 150. aastapäeva ettevalmistamiseks.

KARL KADAK – Karjapoisist lubjakuningaks

„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes.

Aime Kinnep

Majandusliku mõtte arengul on tähtis koht ühiskondliku mõtlemise ajaloos. Eesti vallutamine saksa ristirüütlite poolt XIII sajandil tekitas olukorra, kus eesti rahva vaba kultuurilooline areng peaaegu seiskus. Seetõttu saab eesti majanduslikust mõttest rääkida alates XIX sajandist. Alles siis – peale pärisorjuse kaotamist – sai eesti talurahva seast esile kerkida ärksaid ja ettevõtlikke mehi, kes suutsid edukalt võistelda tollaste vanade tegijatega.

Tööstuse osatähtsus Baltimaade majanduselus oli XIX sajandi esimestel aastakümnetel väike. Põhiliseks majandusharuks oli põllumajandus. Kapitalistliku vabrikutööstuse ulatuslikumat arengut pidurdas mõisnike võim hoida enamikku talurahvast teolistena oma mõisapõldudel. Põllumajanduse muutumine järjest rohkem kaubaliseks, turule tootvaks, nii mõisa kui talumajanduse osas ning sellest tulenevalt talurahva kihistumine, lõi turu kapitalistlikule tööstusele.

Samaaegselt kujunes eesti tööjõuturg. Maata jäänud talurahvas sai odava tööjõu allikaks tööstusele. XIX sajandi keskel oli Eestis loodud juba mõnikümmend ettevõtet. Karl Kadakast kujunes üks tuntumaid majanduslikult mõtleva eesti maarahva esindajaid.

„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes. Raamat tutvustab Karl Kadaka tegevusest tulenevaid majanduslikke ja kultuurilisi mõ- jusid Rakkes ja kogu Eestis.

Aime Kinnep

VAATA RAAMATUT EKRAANIL (pdf)

(6 Mb)

“KEELEKAITSJA” – EESTI KEELE KAITSE ÜHINGU KOGUMIK NR 11/12

Tartu 2012. Peatoimetaja ja koostaja: Reet Vääri. Keelekaitsja on Eesti Keele Kaitse Ühingu (EKKÜ) kogumik, millele pani 2001. aastal aluse Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja EKKÜ asutaja Eduard Vääri. Keelekaitsja ilmub üks kord aastas.

EESSÕNA

Keelekaitsja on Eesti Keele Kaitse Ühingu (EKKÜ) kogumik, millele pani 2001. aastal aluse Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja EKKÜ asutaja Eduard Vääri. Keelekaitsja ilmub üks kord aastas. Käesolev Keelekaitsja 11⁄12 on kaksiknumber. Kogumikus käsitletakse eesti kirjakeelega seostuvaid probleeme ja avalikku keelekasutust – seda kõike tihedas seoses eesti kultuuriga. Eraldi rubriikides tutvustatakse EKKÜ tegevust ja olulisemaid keele- ja kultuurisündmusi.

Keelekaitsja pole suunatud pelgalt erialainimestele, vaid kõigile, kes kasutavad eesti keelt ja on osalised eesti kultuuris. Seda suunitlust silmas pidades võib Keelekaitsjat määratleda kui populaarteaduslikku ajakirja.

Keelekaitsja varasemate aastate eesmärk oli kaitsta eesti keelt ja kultuuri, suunates oma lugejaskonda parema ja teadlikuma eesti keele kasutuse poole. Nüüdseks on selgeks saanud, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem eesti keele huvilisi. Sestap on Keelekaitsjal vana eesmärgi kõrval ka uus – näidata eesti keele atraktiivsust, ärgitada üldist huvi eesti keele vastu, sest ainult huvi pinnalt võrsub tahe kasutada emakeelt paremini ja teadlikumalt.

Lahket lugemist soovides,
koostaja

VAATA RAAMATUT EKRAANIL (pdf)

Sündmused 2011

Aasta jooksul arvati välja Tallinna Bibliofiilide Klubi ning Jõgeva valla ajaloo- ja muuseumisõprade ühing „Ambior“. Liikmesseltside arv aasta lõpuks oli 40.

Juhatus viis läbi 6 koosolekut. Päevakorras olid: eelseisvate ürituste korraldamine, tegevuskava arutamine aastani 2020, riigieelarveliste vahendite kasutamine, liikmesseltside ettevõtmiste ja tegevuste toetamine, Eesti kultuuripoliitika arengusuundade arutamine aastani 2020, põhikirja muudatuste tegemised. Üks koosolek toimus Hiiumaal (25.-26. oktoober). Kultuuriloolise koolitusreisi eesmärgiks oli tutvuda sealsete kultuuriväärtustega ja kultuurikorraldusega ning selgitada seltsiliikumise alguse 150. astapäeva tähistamise tähtsust ja vajadust.

Kavas oli planeeritud õhtune jututuba Hiiumaa kultuuritegelastega, mis toimus Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses. Siin oli sobiv hetk ja koht rääkida ka Eesti seltsiliikumise alguse 150. aastapäeva tähistamisest. Reisi käigus külastasime Suuremõisat, Soera Talumuuseumi, Hiiumaa Muuseumi, Sõru Muuseumi, Kassari Haridusseltsi ja Vaemla Villavabrikut.

EKSÜ I poolaasta suuremaks ettevõtmiseks kujunes seltside suvepidu „Ikka üheskoos“ 21. mail Tartu Laulupeomuuseumi aias. Peol osales 150 inimest 18 erinevast liikmes- ja sõprusseltsist.

Ühisüritus – mõttetalgud teemal „Kuidas me jõudsime 20. augustini1991?“ toimus 12. augustil Avinurmes (Ida-Virumaa). Sellel korral oli eesmärgiks tähistada Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva ja tutvuda Avinurme omapärase rahvakultuuri säilitava ja arendava eluviisiga ning selle korraldusega. Peakõnelejaks oli endine Eesti Ülemnõukogu ja Riigikogu liige Rein Järlik. Üritusel osales ka kohapealt pärit kirjanik Heino Kiik.

EKSÜ osales ka Rahvuskaaslaste II seirekonverentsil 30. 09. – 01.10. Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus. 14-st välisriikides tegutsevast liikmesseltsist oli konverentsil esindatud 11.
Aasta lõpuks valmis EKSÜ arengu strateegia aastateks 2012-2020.

Sündmused 2010

13. märtsil toimus üldkogu. Samal päeval toimunud emakeele päeval esinesid teemadel „Emakeel ja kodanik“ Martin Ehala ning „Õiguskeele mõisteid ja termineid“ Heino Siigur.

Juhatus pidas 5 koosolekut. Arutluse all oli välis-eesti seltsidele 2010.a. tegevuseks rahaliste vahendite leidmine, riigieelarvelise toetuse jagamine Eesti kultuuriseltsidele, eelarve, ühisürituste ja seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamise kavandamine, tutvustati majandusaasta aruande esitamist e-aruandluskeskkonnas, anti ülevaade EKAKi elluviimise arutelust Riigikogus, arutleti Eesti Inimarengu Aruande esitlust Riigikogus, tutvustati KÜSKi korraldatud Eesti seltsiliikumise „uuringut“.

Üks koosolek toimus Narva Eesti Seltsis, kus selle esimees Ants Liimets andis ülevaate Narvas tegutsevate seltside tegevusest. Sama ürituse raames kohtusime Ida-Viru Maavalitsuse maavanema R. Breiveliga ning haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja K. Veinbergsiga. Kõne all oli maavalitsuse koostöö seltsidega. Antud üritusega pöörasime tähelepanu seltsiliikumise arengule Ida-Virumaal.

Ühisürituseks olid 24. – 25. juulil mõttetalgud teemal „Ühiskond ja seltsid“ kodanikuühiskonna funktsioneerimise tundma õppimiseks Põlvas ja Kanepis. Toimus mõttevahetus seltside osast kodanikuühiskonna ehitamisel. Osalejad võtsid osa ka J.Hurda kultuuripreemia kätteandmise tseremooniast.

EKSÜ toetas liikmesseltse trükiste ja raamatute väljaandmisel.

Sündmused 2009

Aasta jooksul võeti liikmeks vastu Suhhumi Eesti Kultuuriselts „Linda“, välja arvati Cherepovetsi Eesti Kultuuriselts, kuna tegevus oli soikunud ja side kadunud. Liikmesseltside arv aasta lõpuks oli 42.

14. märtsil toimunud üldkogul valiti uus 7-e liikmeline juhatus. Juhatus pidas 6 koosolekut. Arutluse all oli uute liikmete vastuvõtmine, tegevustoetuse jagamine liikmesseltsidele, ettepanekute arutamine ühisürituste korraldamiseks, seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamise kavandamine. 25. septembril tutvuti ERM Sõprade Seltsi tegevusega kohapeal.

EKSÜ suurimaks ühisürituseks oli 31. juuli – 01. augustil tutvumine Kurgja taluga ja arutelu C.R. Jakobsoni osa üle eestlaste rahvuslikus liikumises ning mõttetalgud teemal „Kodanikuühiskonna arengutest“ Viljandis. Üritus toimus rahvusliku kasvatuse süvendamise eesmärgil.

Sündmused 2008

Aasta jooksul võeti vastu järgmised kultuuriseltsid: Laulukoor „Tarbatu“, Eesti Interlingvistika Selts, Tallinna Bibliofiilide Klubi, Arhangelski oblasti Kultuuriselts „Viru“, Cherepovetsi Eesti Kultuuriühing, Garga raj. Eesti Selts „Kalevipoeg“, Eesti Kultuuriselts Chisinaus, Eesti Selts „Pääsuke“ (Valgevene), Karjala Sõprusselts Eestiga „Otšag“, Moskva Eesti Selts, Sotši linna Eesti Selts „Eesti Aiake“ ja Tveri Eesti Selts. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 42 seltsi.

Juhatus pidas 7 koosolekut. Päevakorras oli tegevustoetuste jagamine liikmesseltsidele, uute liikmete vastuvõtmine, eelarve, arhiivinduse alane seminari korraldamine, Sotšis asuva A.H.Tammsaare Majamuuseuni kapitaalremindiga seonduv, suvise ühisürituse korraldamine.

Üks koosolek toimus 04. märtsil Muugal, kus Muuga MNS „Eha“ juhatuse esimees rääkis seltsi olulisematest ettevõtmistest. Kohal oli ka Laekvere vallavanem. Ühiselt arutati seltside ja kohaliku omavalitsuse võimalikust koostööst.

26. märtsil toimus EKSÜ algatusel Ajalooarhiivi poolt arhiveerimisalane koolitus seltsidele. Kahjuks oli osavõtt tagasihoidlik ootamatu lumetormi tõttu.

30. juuni – 01. juuli korraldati Otepääl ühisüritus – mõttetalgud teemal „Rahvuslik kasvatus“. Üritusel osalesid lisaks meie seltsidele ka välis-eesti seltside esindajad ning ministeeriumite esindajad. Mõttetalgulised tegid pöördumise avalikkusele ja valitsusasutuste ning meedia poole rahvusliku kasvatuse süvendamiseks. Meedia vaikis.

Septembris jõudis lõpule Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud ja EKSÜ kaudu finantseeritud Sotšis asuva A.H. Tammsaare Maja-muuseumi remont. Sel puhul külastas muuseumi meie liikmesselts Laulukoor „Tarbatu“, kes andis seal 4 kontserti.

Sündmused 2007

Aasta jooksul võeti vastu kaks seltsi – Segakooride Liit „Helikoda“ ja Eesti Klubi. Välja arvati samuti kaks seltsi – Vana Narva Selts ja Tšerepovetsi Eesti Kultuuriühing. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 30 seltsi.

Juhatus pidas 6 koosolekut, mille käigus arutati toetuste jagamist Välis-Eesti ja Eesti Kultuuriseltsidele, EKSÜ arengukava, eelarvet, suvist ühisüritust – seltside mõttetalgute korraldamist, informatsiooni Rahvuskaaslaste programmi konverentsist. Üks juhatuse koosolek toimus 24. jaanuaril Pärnus, kus oma tegemistest rääkisid Lauluselts „Leelo“, Lauluselts „Kuldne Kungla“ ja Rahvuskultuuriselts „Kajakas“.Samas olid kohal ka Pärnu Linnavalitsuse kultuuriosakonna ja kultuuriasutuste esindajad. Kujunes ühine aruteleu, mille keskmes oli Pärnu linna kultuurielu ja seltside osa selles.

Teine sellelaadne koosolek toimus 10. oktoobril Rakvere, kus osalesid ja andsid ülevaate oma tööst J.Kunderi Selts, Rakke Valla Hariduse Selts ja Muuga MNS „Eha“.

Suuremaks ürituseks kujunes Mändjala Kämpingus Saaremaal korraldatud suvepäev 10.-11. augustil. Mõttetalgud teemal „Kuidas ehitada kodanikuühiskonda?“ andsid mõtteerksust ning tutvumine Saaremaaga õpetas hindama seal elanud ja elavate inimeste püüdlusi ja tööd, sealne loodus avas kõigile meie kodumaa ilu.

Seoses läheneva eestlaste seltsiliikumise 150. aastapäevaga alustati seltside juhendamist arhiivide korrastamisel.

Sündmused 2006

Aasta jooksul võeti vastu Ukraina Eesti Selts. Seega aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 30 seltsi. Aruandeperioodi üldkogu koosolekul valiti ka uus juhatus. Juhatus pidas 7 koosolekut. Päevakorras oli tegevustoetuste jagamine välis-eesti ja Eesti kultuuriseltsidele, välis-seltsidega tekkinud probleemid, eelarve, ühisüritused.

Sellel aastal esmakordselt hakkas EKSÜ-e juhatus koosolekuid läbi viima ka väljaspool Tartut, eesmärgiga tutvuda liikmesseltside tegevusega lähemalt. Esimene sellelaadne koosolek toimus 27. septembril Viljandis Kultuuriseltsi „Koit“ ruumides.

Teine sellelaadne juhatuse koosolek toimus Jõhvis 22. novembril, mille raames toimus ka kohtumine Ida-Virumaa kultuuriseltside esindajatega.

EKSÜ ajaloos esmakordselt korraldatud suvepäev mõttetalgute näol teemal „Kes me oleme, kuhu me minna tahame ja kuidas?“ 26. augustil Käsmus läks igati korda. Arutelul osalesid ka Agu Laius (Ühiskondliku Leppe Sihtasutus) ja Jaan Leetsaar (Eesti Akadeemiline Ühistegevuse Selts).

EKSÜ pöördumine 2006

Eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevuse ning kestvuse eest!

Eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevuse ning kestvuse tagamine on meie põhiseaduslik õigus ja kohustus. Nende kandjaks on iga kodanik koos kooli, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ning meedia ja kodanikeühendustega. (veel …)