Press "Enter" to skip to content

JAEN TEÄR 165: ​Südantsoojendav austamis- ja mälestuspäev Kihelkonna rahvamajas

23. märtsil meenutati Kihelkonna rahvamajas saarlastest merendustegelasi isa ja poega Jaen ja Julius Teäri, kirjanik Aadu Hinti ning teisi sealtkandist võrsunud laevaehitajaid, kapteneid, laias laastus kogu Eesti merenduse edendajaid.

Salava seltsi, Saaremaa Merekultuuri Seltsi ja Teäride suguvõsa ühise ettevõtmisena teoks saanud mälestuspäeval osales saalitäis huvilisi Kihelkonnalt, Kuressaarest, mujalt Saaremaalt ja Mandri-Eestistki.

Piduliku mälestuspäeva juhatas oma ettekandega sisse Salava seltsi eestvedaja Urve Vakker, kõneledes kangetest meremeestest ja tegusast rannarahvast.

Oma kuulsa vanavanavanaisa Jaen Teäri eluloost andis ülevaate Jaen Teär. Laulumehena esitas ta ka populaarseid merelaule, nii solistina kui ka oma tädi Asta Salumaaga (neiuna Teär) duetina esinedes.

Rääkides laevaehitajaist, kes ehitasid Papisaare laevaehitusplatsil aastatel 1881–1940 koguni 36 purjelaeva, olid enamik neist suure kandejõuga mitmemastilised alused, toonitas Urve Vakker. Saarlased olid tollal ikka uskumatult edukad.

Reeder Jaen Teäri lapselapselapse, Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu esimehe Jaen Teäri sõnul oli ta mereajaloolastelt aastate eest kuulnud, et 1926. aastal Papisaares veeskatud  kolmemastiline barkantiin “Jaen Teär” olevat paljude asjatundjate hinnangul olnud ilusam isegi Eesti uhkeimaks purjelaevaks peetud “Tormilinnust”.

“Huvitav, kust võtsid tollased edukad mehed oma teadmised ja oskused. Jaen Teäri kooliharidus oli napp, aga ta oskas vabalt kolme keelt, tundis laevaehitust ja meresõitu. See on lausa müstika,” lausus Vakker.

Päevateemadel rääkisid veel Lii Teär, Kadri Kullapere ja teised. Heli- ja videosalvestiste kaudu said huvilised teada Aadu Hindi ja filmi “Tuuline rand” režissööri Kaljo Kiisa loomingulistest püüdlustest.

Pärast ettekandeid ja filmivaatamist võttis Urve Vakker päeva kokku nii: “Ammugi on öeldud, et “Tuuline rand” on rannarahva “Tõde ja õigus”. Nähtud film ja inimeste meenutused andsid meile sajanditagusest randlaste elust tõese pildi. Meil on vägev kultuuripärand, mida uurida!

MÄLESTUSKÜÜNLA SÜÜTASID Asta Salumaa (vasakul), Urve Vakker ning Jaen Teäri lapselapsed Loore-Lotte Laht ja Laura-Liis Lootus.   FOTO: Kalju Eerik

TEÄRIDE LUGU

Vikipeedia andmeil uppus 29,71 meetri pikkune ja 371,27-brutonnise mahutavusega “Jaen Teär” esimesel jõulupühal 1945. aastal Paljassaare ja Naissaare vahelisel mereteel. Terav jääserv lõikas purjeka kaitsmata kere piki veeliini läbi ja laev hakkas lekkima. Meeskonna päästis kaubalaev “Salmi”.

Reeder, Saaremaa suurim laevaomanik Jaen Teär suri 16. juunil 1925. Isalt laeva tellinud Julius Teär (1889–1941) ristis aluse “Jaen Teäriks”.

Kuressaare merekooli juhataja Julius Teäri 130. sünniaastapäev on 1. aprillil. Julius hukati Kuressaare linnuse hoovis 1941. aastal.

 

Kaanefotol: Kolmemastiline purjelaev Jaen Teär

 

 

Aare Laine,
Saarte Hääl