22. dets. 2024

Kokkuvõte emakeelepäevast Rakveres

Kokkuvõte emakeelepäevast Rakveres

Katrin Uuspõld ja Maarja Lõhmus. Foto autor: Liina Miks

10. märtsil toimus Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis Eesti Kultuuriseltside Ühenduse  iga-aastane  emakeelpäeva ettekandekoosolek. Selle aasta teemaks oli „Keel ja ajakirjandus“. Ühtlasi andis Eesti Kultuuriseltside Ühendus välja seltsisõbralikuma sulesepa tiitli. Laureaadiks sai Katrin Uuspõld ajalehest Virumaa Teataja. Nominentideks olid veel Erik Boltowski, Ene Puusemp, Sirle Sommer-Kalda, kes kõik said EKSÜ  tänukirjad seltsitegevuse kajastamise eest.

Ettekande ajakirjandusest ja keelest pidas Ph.D Maarja Lõhmus.

Päeva modereeris Reet Vääri Eesti Keele Kaitse Ühingust.

Kokkuvõte kõlanud mõtetest.

Eesti sai riigiks tänu seltsitegevusele. Keele kaudu algas ühiste ideede vahetus. Eesti keelega me lõime Eesti riigi. Emakeele püsimajäämine on võtmeküsimus meie kui rahvuse ja rahvusriigi jaoks.

80ndatel olid väga paljud sõnad eesti keeles keelatud. 80ndatel kasutati termineid „uue inimese loomine“. Kas selliseid nähtusi ja probleeme on ka praegu? Kokkutulnud leidsid, et teatud teemad on üldse keelatud või joone alla surutud. Tõdeti, et valitseb teatav uutmoodi poliitiline korrektsus. Viimane on osutunud väga suureks väljakutseks ka praegustele ajakirjanikele. M. Lõhmus nentis, et ajakirjandus klassikalisel kujul on hääbumas ja asendumas meediaga. Paljuski on ajakirjandus omandanud karistaja rolli. Ajakirjanduse ülesanne peaks aga olema harida inimesi, viia ühiskonda edasi. Praegu on ajakirjanikud mitme suure pingevälja vahel ning sisu asendub järjest enam vormiga.

Meenutati 1988. aastal toimunud Eesti toonase loovintelligentsi kõnekoosolekut, kus Ülemnõukogule sõnastati 19 ettepanekut eesti keele, rahvuse ja ühiskonna arendamiseks. Neid saab lugeda siit:

Saalisviibijatele esitati küsimus, kas need 19 ettepanekut on kehtivad ka praegu?

Reet Vääri Eesti Keele Kaitse Ühingust tõdes, et eesti keelele on saabunud teatav „vabadus“. Paljud keelelised normid on muutunud ja enam ei saa öelda, et üks või teine keelekasutusviis on õige või vale.

Kohalviibijad tõdesid, et praeguses ajakirjanduses leidub hulgaliselt faktivigu. Uudised on muutumas impersonaalseks – sündmustelt ja lugudelt kaovad ära isikute nimed. Sündmused kirjutatakse positiivsemaks, kui nad tegelikult on.

Pärast ettekandekoosolekut toimus ühenduse iga-aastane üldkogu. Kinnitati 2017. majandusaasta aruanne ja avaldati tunnustust tegevjuhi ametist lahkunud Margit Reinkubjasele tehtud suure töö eest EKSÜ edasiviimisel. Arutati 2018. aasta tegevusi ja jagati infot  järgmistest avalikest üritustest.

Üritus lõppes ekskursiooniga Juhan Kunderi Seltsi majja. Koosviibijad said ülevaate seltsi hariduslikust tegevusest. Selts on väga teotahteline ja suudab piskuga viia edasi Kunderi mõtet rahvaharidusest ja ühistegevusest. Seltsi jaoks on väga suureks probleemiks seltsimaja äärmiselt halb tehniline olukord ja suured küttekulud. Hoone on tervikuna muinsuskaitse all ja asub Rakveres muinsuskaitsepiirkonnas.

Galerii toimunud sündmusest