Press "Enter" to skip to content

Seekordne e-etteütlus oli kerge ja üllatusteta

Vikerraadio e-etteütlus toimus tänavu 13. korda ja viidi läbi 3. aprillil 2020, Vikerraadio 53. sünnipäeval. Etteütlus pidi toimuma (nagu tavaliselt) emakeelepäeval, 14. märtsil (Vikerraadios plaanitud 13. märtsile), kuid jäi koroonaepideemia tõttu ära.

Etteütluse tekst tegi pühenduse Jaan Krossile, aga pidas meeles ka Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. sünnipäeva.

Vikerraadio e-etteütlus toimus esmakordselt 2008. aastal. Algselt ühekordse projektina mõeldud ettevõtmisest on saanud üks emakeelepäeva arvukaid kuulajaid-kirjutajaid haaranud raadiosündmusi, mis 2018. aastal tõsteti esile ka aasta keeleteo valimisel.

Varasematel aastatel on kirjutajaid köitnud sisukad, huvitavad ja kaasamõtlemist ärgitavad laused, kuid seekord jäi etteütlus nii sisult kui keelelt tagasihoidlikuks  –  ka rohked paralleelvõimalused lisasid ebamäärasust.

Mõned eksimiskohad:

mõnda otsa pidi  – kõik sõnad lahku, sest täiend mõnda on ees; otsapidi või otsa pidi on uue “ÕS 2018” järgi lubatud. Lööb vaia otsapidi v otsa pidi maasse.

ühtepuhku  – kirjutatakse kokku, tähendab sageli, ühtelugu. Juulis on ühtepuhku äikest.

selsamal – kokku, sest nimetav kääne on seesama ja mõlemad sõnad käänduvad kõikides käänetes, nt sellesama, sedasama, sellestsamast, needsamad, nendesamade. Tellib sedasama mis teised. Rääkisin nendesamade inimestega.

vastuokssele  –  vastuoksne, vastuoksse. Reegel ütleb, et kui sõna tüvi lõpeb sama häälikuga, millega algab liide, siis kirjutatakse täht kahekordselt, nt paikkond, grandioosselt, kurioosselgi. Samuti liite -ki ja -gi korral säilib sõna tüvi, nt ehkki, suppki, šeffki, šahhki, dušški, pallgi, sammgi, narrgi. Kui liide algab sõna tüvest erineva häälikuga, siis kirjutatakse täht ühekordselt, nt tallinlane, linlik.

privilegeeritud  –  sõna tüves kirjutatakse e, mitte i, sest on tuletatud sõnast privileeg. Ajaloost on teada, et aadel oli privilegeeritud seisus oma privileegidega.

Etteütluse tulemused:

Poole tunni jooksul jõudis Vikerraadio toimetuseni 7529 etteütlust, mis on e-etteütluse ajaloo teine tulemus. Täiesti korrektseid tekste saadeti rekordiliselt 104, palju oli ka 1-2 veaga tekste.

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Allan Kaldoja (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Kristin Pintson (õpilaste kategooria), Eduard Vanamölder (muu emakeelega kategooria), Brita Kaasik (filoloogide kategooria) ja Riita-Ilona Märka (välismaal elavate eestlaste kategooria), parim nutiseadmega kirjutaja oli Riina Tobias, vaegkuuljate kategooria võitja oli Pille Ruul.

 Etteütluse teksti koostasid:

Joosep Susi, Tartu ülikooli eesti kirjanduse doktorant ja Tallinna ülikooli kirjandusõpetuse külalislektor; Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja; Merilin Aruvee, Tallinna ülikooli emakeeledidaktika lektor; Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja; Triin Toome-Hosman, Rocca al Mare Kooli Vodja individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja; Sirli Zupping, haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik.

Täispikkuses saab EKKÜ artiklit lugeda siit: e-etteütlus

Ülevaate koostas Reet Vääri
Eesti Keele Kaitse Ühing