Õppepäeva “Kohalik kultuurilugu ja seltsid” ülevaade
18. veebruaril korraldas Eesti Kultuuriseltside Ühendus koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ajalooarhiiviga ERMi näitustemajas õppepäeva kodupaiga kultuuriloo uurijatele teemal. “Kohalik kultuurilugu ja seltsid” dokumentide korrastamise, hoiustamise ja ajalooallikate tutvustamiseks.
Seltside kohast kohaliku kultuuriloo uurimisel ja säilitamisel rääkis EKSÜ esimees Valter Haamer. Kui varem koguti mälestusi kohaliku elu kohta, siis nüüd peaksime ise koostama tegevuste kirjeldusi ja koguma dokumente üleandmiseks mäluasutustele. Kuidas seda teha, on tarvis õpetust.
ERMi peaarhivaar Tiina Tael jagas õpetussõnu teemal “Mälu kogumine”. ERMi põhiülesanne on inimeste eluolu kajastava ainese kogumine. Iga inimese teadmised ja kogemused – tema lugu – on väga väärtuslikud. Juba enne esimest ilmasõda toimetasid vanaraha kogujad, abiks haridusseltsid. Esimene kogumisretk toimus 1909.a. Aastaks 1914 oli läbi käidud 105 kihelkonda, korjajateks olid põhiliselt kooliõpetajad.
Suure panuse kogumisse on andnud muuseumi kirjasaatjate võrk. Üldiselt on muuseumi töötajate panus kogumisse väiksem kui vabatahtlikel kirjasaatjatel. Materjalide kogumiseks viiakse läbi võistlusi. Kodupaiga uurimist toetavad küsimuslehed – majanduselu, ühiskonnaelu, mõisarahva tööde, kolhooside rajamise , koolielu jm. kohta. Materjalid köidetakse küsimusteemade järgi. Ka foto on mälestus, mitte ainult käsikirjad. Muuseum ei soovi üksnes meenutusi kaugest minevikust, vaid ka ülestähendusi tänasest.
Lea Teedemaa ja Raili Unt (Eesti Ajalooarhiiv) rääkisid teemal, kuidas dokumente korrastada ja arhiveerida, millised materjalid on arhiivis jäänud seltsidest ja kuidas neid kätte saada. Aegade jooksul on seltse tegutsenud väga palju, ka materjale nende kohta on arhiivis palju. Dokumendid on jagatud sarjadesse. Väga tähtis on koostöö teiste mälumuuseumidega. Seoses seltsiliikumise 150. aastapäevaga alustati kaks aastat tagasi seltsiliikumise materjalide digitaliseerimisega. Praeguseks on digitaliseeritud üle 1000 säiliku.
Ühingud, seltsid, organisatsioonid täidavad oma tegevuse käigus erinevaid funktsioone, ülesandeid, mistõttu tekib nendel ka erinevat tüüpi dokumente. Seltsid peavad tegema ise valikud, mida säilitada. Selleks, kuidas ja mida säilitada, on Rahvusarhiiv välja andnud vastava juhise. Juhis on koostatud põhimõttel, et arhiivi pidamine ja korrastamine oleksid jõukohased ka ilma põhjalike erialaste eelteadmisteta.
Õppepäeva pildid – “Kohalik kultuurilugu ja seltsid”
Seminari sihtgrupiks olid Tartu linna ja maakondade esindajad.
