Johannes Aaviku Selts arvamusfestivalil
12. augustil 2017 korraldas Johannes Aaviku Selts koostöös Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse ja Eesti Keele Instituudiga Paides arvamusfestivalil osalusdemokraatia alal arutelu „Kuidas hallata ja vallata halduskeelt?“ Arvamusfestivalil oli kahel päeval kokku 160 arutelu, meie arutelul osales umbes 30 huvilist.
Arutlusringis esindasid eeskõnelejad kolme vaatenurka: õiguskeele arusaadavuse vajadusest ka ajalukku vaadates rääkis Peeter Järvelaid Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist; Ülo Tulik Võrumaalt kõneles kohaliku võimu esindajana enda ja oma kolleegide kogemustest, kui keeruline on saada hakkama n-ö kahe tule vahel: ühelt poolt õigus- ja haldusaktide bürokraatlik-kantseliitliku keele surve ja teisalt vajadus inimkeeli suhelda kodanikega; täpse keele vaadet pakkusid üks „Ametniku soovitussõnastiku“ koostajaid Tuuli Rehemaa ja selge keele liikumise eestvedajaid Katrin Hallik Eesti Keele Instituudist. Neljandaks tutvustasid kaasamõtlejaina asjalikult sõna võtnud kuulajaskonna seast endi kogemusi ja arvamusi kodaniku vaatenurgast. Arutelu juhtis Peep Nemvalts.
Arutelu käigus jõudsime järeldusele, et kuigi leidub ka ametnikke, kes suudavad kodanikule lihtsas keeles õigus- või haldusaktide sisu selgitada, on halduskeel siiski tihti raskesti mõistetav: keerukad ülipikad laused, sõnarohkus, ebatäpsed terminid jm. Liiga sageli ilmneb, et mõnd haldus- või õigusakti on tõlgendatud mitmeti ja on sisust valesti aru saadud. Valla- ja linnaelanikke kõige otsesemalt puudutava halduskeele arusaadavus – ning seda mõjutava õiguskeele selgus – on oluline demokraatliku ühiskonna toimimise eeldus. Lõppeks aitab see hoida kokku aega ja maksumaksja raha.
Sestap vajame haldusreformiga koos ka halduskeele reformi või vähemalt senisest rohkem ja järjekindlamat tähelepanu inimkeelsele haldusele. Riigi- ja kohaliku võimu ning kodanike suhtlus kujuneb arusaadavaks, kui kõik asjaosalised pürivad mõtestatud ja ladusa keeletarvituse poole. Sellele saavad kaasa aidata keeleasjatundjad ametnikke koolitades, kuid eelduseks on iga tasandi ametnike soov võimalikult inimsõbralikus keeles kirjutada ja kõnelda. Meie kõigi elu mõjutava keele selgus on demokraatliku ühiskonna sujuva toimimise eeldus ning aitab säästa aega ja maksumaksja raha.
Peep Nemvalts
Johannes Aaviku Selts
