Peep Nemvaltsi hinnangul on õigekeelsussõnaraamatus väga raske näha kavakindlust ja järjepidevust. Saates on juttu keelereeglitest ja sellest, kas keelereeglite järgimine vaesestab keelt või hoopis rikastab. Saates on ohtralt näiteid avalikust keeleruumist.
Posts published in “Johannes Aaviku Selts”
Tänavusel arvamusfestivalil Paides 9. ja 10. augustil peeti mitu keelearutelu. Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga korraldet arutelu „Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?“ avas „Meie tuleviku“ alal rahvusülikooli 100. aastapäeva mõttevahetuste kakspäevaku.
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Toimetajaks ikka Johannes Aaviku Selts. Selle kuu artiklis meenutame suurmeest ennast. Selle jaoks toimus seltsi eestvedamisel üks rahvarohke vabaõhu üritus.
Seltsi kõnekoosolekul 22. mail 2019 Tallinna Ülikoolis pidas ettekande „Johannes Aavik ja prantsuse vaim – klassitsismi ja dekadentsi vahel“ Kaia Sisask, ülikooli prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor. Kõneleja doktoritööl põhineva mullu ilmunud raamatu „Noor-Eesti ja prantsuse vaim” üks peatükk kaheksast kannab pealkirja „Johannes Aavik ja sõnade esteetika“. Aavikust on raamatus juttu paljudes seostes, nooreestlastest on vaid Friedebert Tuglas pälvinud veidi rohkem tähelepanu.
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Eesti keele aasta mai on terminoloogia ja oskuskeele kuu. Toimetab Johannes Aaviku Selts.
Eesti keel väljendab tegevuse lõpetamatust ja lõpetatust käändekategooriaga: lõpetamata tegevust märgib osasihitis ehk osastav (kirjutasin kirjandit) ja tegevuse lõpetatust täissihitis ehk omastav (kirjutasin kirjandi). 1990. aastail ilmnes keelekasutuses märke, et eestlase keeletajule hakkas tegevuse lõpetatuse ehk aspekti ehk perfektiivsuse väljendamiseks ainult käändevormist väheks jääma. (veel …)
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Seekord teemaks sarnassõnad. Rubriiki koostab Johannes Aaviku Selts.
Sarnassõnad enamik ja enamus näivad tekitavat alailma kõhklusi, millises tähenduses ja missuguses vormis neid lauses kasutada.
9. märtsil toimus Tartus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse traditsiooniline emakeelepäev.
Eesti Kultuuriseltside Ühendus alustas eesti keele aasta tähistamiseks igakuist eesti keele rubriiki. Toimetajaks Johannes Aaviku Selts. Seekord võtame vaatluse alla ühe “keeleuuenduse” meie keeles.
9. märtsil 2019 kell 11.00 korraldab Eesti Kultuuriseltside Ühendus emakeelepäeva Eesti Kirjandusmuuseumis. Et 2019 aastal täitub 100 aastat eestikeelsest ülikoolist, siis on ka emakeelepäeva teemaks “100 aastat emakeelset kõrgharidust”.