7. juuli 2020
Eesti kultuuri, vaimsuse ja rahvusliku kasvatuse edendamine
Johannes Aaviku Selts sai haridus- ja teadusministri tänukirja eesti keele aasta rikastamise eest. Koos tänukirjaga anti 5. detsembri aktusel Tallinnas Niguliste kirik-muuseumis ka Tartu Kutsehariduskeskuses küpsetatud piparkook.
Rahulikke jõulupühi ja rõõmsat vana aasta lõppu!
Peep Nemvalts
Äsjalõppenud novembrikuu on olnud väga tihe erinevate keelega seotud sündmuste poolest. Avaldame siinkohal lühiülevaate erinevatest keele aruteludest, mis novembris aset leidsid. Üritustest võttis osa ja tegi kokkuvõtte Johannes Aaviku Selts. Põhjalikum ülevaade on lisatud artikli lõppu.
Peep Nemvaltsi hinnangul on õigekeelsussõnaraamatus väga raske näha kavakindlust ja järjepidevust. Saates on juttu keelereeglitest ja sellest, kas keelereeglite järgimine vaesestab keelt või hoopis rikastab. Saates on ohtralt näiteid avalikust keeleruumist.
Tänavusel arvamusfestivalil Paides 9. ja 10. augustil peeti mitu keelearutelu. Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga korraldet arutelu „Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?“ avas „Meie tuleviku“ alal rahvusülikooli 100. aastapäeva mõttevahetuste kakspäevaku.
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Toimetajaks ikka Johannes Aaviku Selts. Selle kuu artiklis meenutame suurmeest ennast. Selle jaoks toimus seltsi eestvedamisel üks rahvarohke vabaõhu üritus.
Seltsi kõnekoosolekul 22. mail 2019 Tallinna Ülikoolis pidas ettekande „Johannes Aavik ja prantsuse vaim – klassitsismi ja dekadentsi vahel“ Kaia Sisask, ülikooli prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor. Kõneleja doktoritööl põhineva mullu ilmunud raamatu „Noor-Eesti ja prantsuse vaim” üks peatükk kaheksast kannab pealkirja „Johannes Aavik ja sõnade esteetika“. Aavikust on raamatus juttu paljudes seostes, nooreestlastest on vaid Friedebert Tuglas pälvinud veidi rohkem tähelepanu.
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Eesti keele aasta mai on terminoloogia ja oskuskeele kuu. Toimetab Johannes Aaviku Selts.
Eesti keel väljendab tegevuse lõpetamatust ja lõpetatust käändekategooriaga: lõpetamata tegevust märgib osasihitis ehk osastav (kirjutasin kirjandit) ja tegevuse lõpetatust täissihitis ehk omastav (kirjutasin kirjandi). 1990. aastail ilmnes keelekasutuses märke, et eestlase keeletajule hakkas tegevuse lõpetatuse ehk aspekti ehk perfektiivsuse väljendamiseks ainult käändevormist väheks jääma. (veel …)
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Seekord teemaks sarnassõnad. Rubriiki koostab Johannes Aaviku Selts.
Sarnassõnad enamik ja enamus näivad tekitavat alailma kõhklusi, millises tähenduses ja missuguses vormis neid lauses kasutada.
9. märtsil toimus Tartus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse traditsiooniline emakeelepäev.
