Eesti keel väljendab tegevuse lõpetamatust ja lõpetatust käändekategooriaga: lõpetamata tegevust märgib osasihitis ehk osastav (kirjutasin kirjandit) ja tegevuse lõpetatust täissihitis ehk omastav (kirjutasin kirjandi). 1990. aastail ilmnes keelekasutuses märke, et eestlase keeletajule hakkas tegevuse lõpetatuse ehk aspekti ehk perfektiivsuse väljendamiseks ainult käändevormist väheks jääma. (veel …)
Uudis on postitatud rubriigis “Johannes Aaviku Selts”
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Seekord teemaks sarnassõnad. Rubriiki koostab Johannes Aaviku Selts.
Sarnassõnad enamik ja enamus näivad tekitavat alailma kõhklusi, millises tähenduses ja missuguses vormis neid lauses kasutada.
9. märtsil toimus Tartus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse traditsiooniline emakeelepäev.
Eesti Kultuuriseltside Ühendus alustas eesti keele aasta tähistamiseks igakuist eesti keele rubriiki. Toimetajaks Johannes Aaviku Selts. Seekord võtame vaatluse alla ühe “keeleuuenduse” meie keeles.
9. märtsil 2019 kell 11.00 korraldab Eesti Kultuuriseltside Ühendus emakeelepäeva Eesti Kirjandusmuuseumis. Et 2019 aastal täitub 100 aastat eestikeelsest ülikoolist, siis on ka emakeelepäeva teemaks “100 aastat emakeelset kõrgharidust”.
Tänavuse aasta on Haridus- ja Teadusministeerium kuulutanud eesti keele aastaks, sest sajand tagasi sai me emakeel riigikeeleks ja kõrghariduse keeleks. Eesti Kultuuriseltside Ühendus alustab selle tähistamiseks igakuist eesti keele rubriiki. Toimetajaks Johannes Aaviku Selts. Vaagime eesti keele rolli tänases üleilmastuvas maailmas, meie emakeele rikkusi ja arutleme keelekasutuse üle.
Siinkohal avalugu.