In memoriam – Helmut Piirimäe
Lahkunud on vankumatu keelekaitsja Helmut Piirimäe (8.IX 1930–21.VIII 2017)
Helmut Piirimäe sündis 8. septembril 1930. aastal Viljandimaal Uue-Põltsamaa vallas. Ta lõpetas Tartu ülikooli ajaloo erialal 1955. aastal ja 1977 valiti üldajaloo professoriks, kellena töötas kuni emeriteerumiseni 1996. aastal.
Piirimäe üks peamisi uurimisteemasid oli Eesti ajalugu Rootsi võimu all 17. sajandil, sealhulgas ka Tartu ülikooli ajalugu. Tema teaduslike huvide ring oli väga lai, ulatudes majandusajaloost kuni kultuurilooni ja eesti keele kaitsmiseni välja. Ta oli aktiivne Eesti Keele Kaitse Ühingu tegevliige ja kogumiku Keelekaitsja üks silmapaistvamaid autoreid. Ajaloolasena valutas ta südant ka selle üle, kuidas ajaloosündmusi korrektses eesti keeles kirjutatakse. Üks tema viimaseid kirjutisi käsitles suure ja väikese algustähe kasutamist ajaloosündmuste märkimisel – lahing suure algustähe ümber. Ta ei pooldanud Emakeele Seltsi toimkonna tookordset otsust 11. juunist 2012 minna üle reeglile, mille kohaselt ajaloosündmuste nimetused tuleb kirjutada alati väikese algustähega.
Piirimäe kinnitas, et meil tuleks austada oma emakeeles juba välja kujunenud traditsioone. Lisaks rõhutas ta, et suur algustäht ajaloosündmuse alguses märgib ka teatud respekti selle sündmuse suhtes või koguni teatud pühadust, näiteks Vabadussõda. (Keelekaitsja 11/12, 2012)
Helmut Piirimäe rõhutas oma armastust eesti keele vastu juba kooliajast alates: „Eesti keel oli mu lemmikaineks juba keskkoolipäevil. Mulle meeldis kirjutada kirjandeid. Aeg-ajalt aitasin selles ka oma klassiõdesid. Asi lõppes skandaaliga, kui meie auväärne emakeeleõpetaja oli asjast kuidagi teada saanud ja küsis, kas tegite seda raha või mõne muu hea tasu eest. Muidugi ei olnud ma mitte mingisugust tasu saanud, isegi mitte musi. Igatahes minu huvi eesti keele vastu oli nii suur, et keskkooli lõpetamisel oleks võinud tulla päevakorda selle aine valik ülikooli õppima minnes. Keskkooli lõpetamisel tuli aga ootamatu pööre: lõpukirjandi hinne oli vabariiklikus komisjonis alandatud heale, sest leiti, et kirjand ei olnud ideoloogiliselt küllalt võitlev. Seega oli kuldmedalist saanud hõbemedal. See tähendas mulle loobumist ideoloogilisi sõnakõlkse nõudva aine õpingutest ülikoolis. Valisin ajaloo, et seista õige ja ausa ajalookäsitluse eest. Selle kõrval olen püüdnud kaitsta õiget ja ausat eesti keelt.“ (Keelekaitsja 11/12, 2012)
Oma eesmärkidele ja aususele jäi Piirimäe truuks kõikides eluetappides nii õppejõuna kui ka silmapaistva ajalooteadlasena. Nimetagem siinkohal vaid mõnd tahku tema tegevusest: Helmut Piirimäe oli väljaande „Skandinavski sbornik“ toimetuskolleegiumi esimees (1978 – 1990), Tartu Ülikooli ajaloo I köite (1982) koostaja, raamatute „Suur Prantsuse Revolutsioon“ (1990), „Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil“ (2009), „Ülikoolilinn Pärnu“ (1999) jt autor.
Helmut Piirimäe oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS), Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES), Porthan Seura, Eesti Ajalooõpetajate Seltsi, Eesti Keele Kaitse Ühingu jt ühenduste liige ning auliige; talle omistati Rootsi Põhjatähe orden, EV Valgetähe III klassi orden, ENSV riiklik preemia jpt medaleid, aumärke ja aukirju.
Eesti Keele Kaitse Ühing mälestab Helmut Piirimäed ausa ning erudeeritud teadlasena, suurepärase inimese ja südamliku sõbrana, vankumatu eesti kirjakeele kaitsjana.
Reet Vääri, Eesti Keele Kaitse Ühingu juhataja
