Vormsi Vere suvised meenutused
Jõulud on kohe-kohe päral ja talvisesse kargusesse toob suvesooje meenutusi Vormsi Vere eestvedaja Toivo Tomingas.
Suved on meil alati lühikesed. Kõik nädalavahed pikitakse suuremaid ja väiksemaid sündmusi juba varakult täis ja nii mõnigi oodatud ja loodetud asi jääbki lõpuks nägemata. See on asi, millega pisitasa harjud ja teed lihtsalt valikuid.
Ega vabaühenduste juhtidelgi elu teisiti möödu. Palju tahaks teha ja jõuda, aga lõpuks on hea, kui pooledki plaanid õnnestub realiseerida.
Ma muidugi räägin jälle Vormsi Verest. Seltsi kuues tegevusaasta oli paljuski samalaadne nagu varasemad, kuid tuli juurde ka uusi nüansse. (Ma loodan, et meie laulusõbrad Tõrvast ei pahanda, et ma neid nüanssideks nimetan!)
Tõrva meesansambliga viis tee meid kokku korra juba 2016. aasta suvel, kui laulumehed võtsid kontakti ja palusid meil ühe Vormsi-reisi korraldada. Saime hakkama ja lahkumisel tegime juba uusi plaane. Seekord oli initsiatiiv juba minupoolne ja nii tulidki tublid laulumehed Mulgimaalt jällegi
Läänemaale, et reipa lauluga omalt poolt ilmestada meie Rootsi päeva, mis seekord toimus Padisel.
Ansambli kontserdireis algas juba 14. juulil, kui meeste laulu tuli Saare mõisa Noarootsis nautima ligi poolsada kuulajat. Kontserdi järel tulid tubli õhtusöök ja mõisa perenaise Anu Kari selgitused meestele, et kus nad on ja kuidas kõik toimub. Kontserdi lõpul andsin kõigile meestele kätte nii-öelda tänulipsu. Lipsud on kujundatud kunstnik Andres Urbi poolt, kellele andsin omalt poolt soove värvigamma osas. Ilusad lipsud tulid!
Järgmisel hommikul olid mehed juba uute lipsudega ehitud, kui Dirhamis kokku saime. Kontsertmeistri, vahva lõõtsamängija Thea Leitmaa kaelas ja kõrvas aga hakkasid silma Pilvi Kangro valmistatud keraamilised ehted. Miks ma neist räägin? Ikka seepärast, et Vormsi Veri otsustas rahvuslike suveniiride turule omalt poolt värvi lisada ja ehteid – lipse – pakkuda.
Päev Padisel läks kiiresti ja sisukalt. Mehed laulsid kirikus ja Kurkse sadamas, kus noorte meres hukkunud meeste mälestusmärgi juures küünla süütasime. Ei suuda ma edevust varjata ja tunnen siirast uhkust, et minu viis aastat tagasi loodud koorilaul „Aiboland“ on jõudnud rahva hulka. Et Tõrva mehed selle osalt rootsi keeles ette kandsid, oli mul enne teada. Aga Padise segakoor üllatas mind Vilivalla kalmistupäeval tõesti ja südamest. Minu sügavaim lugupidamine! Padisel oli muidugi kohal ka Rootsi suursaadik koos abikaasaga. Veel üks lips ja ehtekomplekt leidsid tänulikud omanikud. Selle pika laupäeva lõpetasid laulumehed Dirhami sadamas. Laule ja lõõtsamängu nautis jällegi nii- öelda täissaal.
Pühapäevane programm oli pisut hõredam. Mehed võtsid laulu üles Rootsi-Mihkli kirikus ja teenisid välja pastor Göranssoni siirad tänusõnad ja kutse osaleda 2018. aasta jumalateenistusel Naissaarel.
Tõrva meesansambel, kes juba aastaid on suviti kontserdireisidel just Eesti saartel käinud, võttis kutse suure tänuga vastu. Niisiis on juba põhjust uut suve oodata. Nii laulumeestel kui ka meil. Korraldajail ja kuulajail samuti.
Vahetult enne jaanipäeva tuli trükist „VORMSI VERI IV“. Raamat on jällegi ligi 200 lk. paksune, täis teaduslikku uurimistööd Efraim Joel Dahlilt ja meenutusi-laule- luuletusi mitmelt teiselt. Lõpus pildivihik, nagu ikka. Heameel oli nüüd laulumeestele raamatud kinkida ja üks uus laulgi oli mul värskelt sündinud. Teksti autoriks seekord juubilar Leelo Tungal. Nüüd, sügisel, kui meesansambel uut lauluaastat alustas, tuli mulle rõõmusõnum. Ansambli juht Ado Kaasik palus luba seadet pisut meeste jaoks sobitada ja „Isa-ema maa“ repertuaari võtta. Mu Jumal! Mis võiks Leelol või minul selle vastu olla! Loodetavasti saame sedagi laulu Naissaarel kuulata.
Mulle näib, et saabuv talvgi möödub jälle ruttu. On mul ju plaanis „VORMSI VERI V“. Materjale, mida avaldada, ilmub sahtlitest aina juurde. Kahjuks ka aastaid minu turjale. „Lepingut meil Loojaga ju pole!“, nagu armastas lahkumishetkedel öelda minu tädi Hilda. Aga ma püüan sellele “lepingule“
mitte kogu aeg mõtelda. Muidu jääb raamat ilmumata!
Seniks aga kauneid ja rõõmsaid jõulupühi kõigile!
Toivo Tomingas
