Kaukaasias toimusid eesti kultuuripäevad

Eesti Kultuuriseltside Ühendus, A. H. Tammsaare muuseum Tallinnast, Ants Paju tütar Angela Rehi, skulptor Jaak Soans ning kaks muusikut MTÜst Tuustar külastasid Šotsi linnas asuvat eesti seltsi Eesti Aiake. Kohtumisel osalesid Kaukaasia eestlaste kogukonna esindajad, Sulevi küla esindajad, külalised.

4. – 6. oktoobrini külastas delegatsioon Eestist Krasnodari krais Šotsi linnas asuvat N. Ostrovski muuseumi ja A. H.Tammsaare majamuuseumi Punasel Lagedal. Sellega tähistati Punasel Lagedal Tammsaare majamuuseumi 30. aastapäeva, A.H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.

5. oktoobril kohtus Eesti delegatsioon Šotsis N. Ostrovski muuseumis selle direktrissi Ljudmila Zjumtšenkoga. Delegatsioonile tutvustati muuseumi uut näitustemaja ja N. Ostrovski elumaja. Muuseumis eksponeeritakse muuhulgas N. Ostrovski loomingu eestikeelseid tõlkeid ja A. H. Tammsaare raamatuid. Direktriss avaldas mõtet tuua Ostrovski muuseumisse mõni eestiteemaline näitus. Eesti delgatsiooni poolt kõlas N. Ostrovski muuseumis muusikaline tervitus.

6. oktoobril saabus delegatsioon Punasele Lagedale, A. H. Tammsaare majamuuseumisse. Muuseumi juures esitleti Ants Paju, muuseumi rajaja bareljeefi. Bareljeefi autor on skulptor on Jaak Soans. Muuseumi rajas 1988 Ants Paju eesmärgiga jäädvustada mitte ainult rahvuskirjaniku viibimine 1912 Vaarmanni talus tervise parandamisel, vaid ka esimeste ümberasujate järeltulijate kogutud ja hoitud ainulaadsed mälestused. Ants Paju isik sümboliseerib Kaukaasia eestlaste kogukonnale rahvuslikku vaimsust, ühendust kodumaaga ja eesti kultuuriga. Kaukaasia eestlaste kogukonnale on muuseum rahvusliku eneseteadvuse kandja.

Külalised kogunesid muuseumi esisele platsile ja peopäeva avas ühine eestkeelne laul. Päeva konfereeris muuseumi direktriss, eestlanna Diana Gubareva. Ants Paju tütar Angela luges kokkutulnutele ette Eesti Suursaadiku Vene Föderatsioonis, Margus Laidre pöördumise kaukaasia eestlaste kogukonnale. Tervituskõne pidas Lorina Lestman Sulevi külast. Tervituse edastas Punase Lageda administratsiooni kultuuritöö esindaja.

Hoolimata nõrgast tervisest austas sündmust oma kohalviibimisega kauaaegne Kaukaasia eestlaste eestseisja, Eesti Seltsi Kalevipoeg esindaja, Ugo Reiljan, kellele Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht Liina Miks andis üle tänukirja kauaaegse elutöö eest. Samuti sai tänukirja Šotsi linna Eesti Selts Eesti Aiake esimees Valter German. Kingituseks oli neile äsjailmunud raamat “Eesti Kultuuriseltside Ühendus”, milles on koostaja Valter Haameri autogramm. Sulevi küla eesti koolile kingiti ajakirja Täheke numbreid.

Tallinna A. H. Tammsaare muuseumi esindaja Annika Aus tutvustas Tallinnas asuvat muuseumit, mis on Punasel Lagedal asuva muuseumi sõprusmuuseum. Angela Rehi ja Jaak Soans esitlesid A. Paju barejeefi. Sõnavõttudes meenutati Ants Paju tegevust ja Eesti Aiakese ajalugu.

Kohal oli ka Krimmi Eesti Seltsi esindus, kes samuti andis kohalikele eestlastele üle Krimmi Eesti Seltsi tervitused ja mälestusesemed.

Peokõnede ja meenutuste vahepaladeks olid eestikeelsed ühislaulud, mida akordionil ja kontrabassil saatsid Eha Niglas ja Artur Aunap (MTÜ Tuustar). Tantsiti ka mitu tantsu.

Koosviibimine jätkus Punase Lageda uues kultuurimajas. Ka seal kõlasid laulud nii eesti kui vene keeles. Suurimaks lemmikuks oli sealsetele eestlastele laul “Ma tahaksin kodus olla. Eha Niglas õpetas kohalolnutele mitu ringmängu. Kultuurimaja juhataja Valentina German luges meile ilusa ja värvika luuletuse.

Järgmisel päeval külastas delegatsioon ka kohalikku eestlaste kalmistut muuseumi lähedal. Hauad on korrastatud ja esimesi asunikke mäletatakse.

Eesti ümberasujad on jätnud sellesse Venemaa piirkonda oma nähtava ajaloolise jälje. Loodame, et veel paljud eesti inimesed leiavad tee Punasele Lagedale, Estonskaja tänavale. Koostöö seltside vahel jätkub.

Kultuuripäevade läbiviimist toetasid Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ning Riigikantselei.

Ülevaate koostas
Liina Miks

Eesti Moskva Saatkonna tervitus

Fotod: Annika Aus ja Liina Miks