Märtsi kuukiri nr 46
Kogu kuukiri on allalaetav siit: 2020 Märtsi kuukiri nr 46
Veebruar on alati pidulik, kuna on meie Vabariigi sünnipäev. Sellel puhul korraldavad suurem osa seltse sünnipäevapidustusi ning samuti tähistati veebruaris ka vastlapäeva.
Toimuvad mitmed riiklikud vastuvõtud, kus jagatakse tunnustusi. Mitmed EKSÜga seotud isikud leidsid samuti ära märkimist.
EKSÜ juhatuse esimeest Iivi Zajedovat tunnustati tänukirjaga
Rahvastikuminister Riina Solman tänab ja tunnustab Siseministeeriumi tänukirjaga EKSÜ juhatuse esimeest Iivi Zajedovat. Tänukiri antakse pidulikult üle Rahvuskaaslaste konverentsil 28.aprillil Tartus, Eesti Rahvamuuseumis.
Jakobi Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esimees Sirje Vill pälvis Põlvamaa teenetemärgi. Sirje Vill on aastakümneid väga tulemuslikult tegutsenud kultuuri- ja hariduspõllul – ajakirjanikuna, näitekirjaniku ja luuletajana, harrastusteatri lavastajana, seltsitegelasena, õpetaja ja koolitajana. Seltsi juhib Sirje Vill 2007. aastast alates. Tema initsiatiivil on renoveeritud Jakob Hurda sünnitalu abihooned (Himmastes) ja käib töö elumaja taastamiseks.
Teenetemärki annab välja Põlvamaa Omavalitsuste Liit.
Eesti Kultuuriseltside Ühendus kogunes Pärnus
4. märtsil toimus EKSÜ tegevjuhi, juhatuse ning Pärnu- ning Viljandimaal tegutsevate liikmesseltside kohtumine. Kohtumisest võttis osa ka Eesti Saarte Kogu esindus. EKSÜ juhatus on alates viimasest sügisest läbi käinud kõik Eestimaal asuvad liikmesseltsid ja toonud liikmeid ühise laua taha.
Meie juubilarid
Elviira Saltsman tähistas oma 80. juubelit. Juba 25 aastat on ta olnud Sevastopoli Eesti Seltsi (Ukraina) juhatuses ja tegutsenud eesti kultuuri tutvustajana.
Palju õnne ka Eesti Kultuuriseltside Ühenduse poolt juubeli puhul! — celebrating sünnipäevad.
Peterburi Eesti Kultuuriseltsi pikaaegsel juhil Viiu Fjodoroval täitus 2. märtsil 80 eluaastat!
Eesti Kultuuriseltside Ühendus soovib prouale tervist ja pikka iga!
Seltsid õppisid kodulehte tegema
Vabariigi sünnipäevajärgsel pärastlõunal kogunes Tartus Pepleri 27 saalis grupp kodulehe ja sotsiaalmeedia huvilisi seltsitegelasi. Eesti Kultuuriseltside Ühendus leidis koolitsupäevalt endale uus sõpru ning potentsiaalseid koostööseltse. Interneti vallas on arenguruumi ning kasutamata võimalusi palju. Meie eilse kokkusaamisega astusime siiski oma väikese sammu edasi.
Peterburi Teataja veebruari- märtsi 2020numbrit saab lugeda siit:
Vabariigi sünnipäeva tähistamine
Eesti Vabariigi 102. sünniaastapäeva ja Tartu rahu100. üritus Tamperes
15.veebruaril 2020 toimus Tampere Eesti Klubi eestvedamisel ja Pirkanmaa Tuglase Seltsi, Soome Eesti Noored, Tampere-Tartu Seltsi kaasabil ning Tampere linna toel pidulik üritus Laikku kultuurikeskuses. Tegime pilte, nautisime kohvi-kooki, vestlesime kandlelugude taustal. Edu Eestile ja palju õnne!
23. veebruaril tähistati Sydney Eesti Majas Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva. Põhiesinejateks olid laulupeokoor Kooskõlas, Eesti Maja laulukoor Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised. Mõni sõna oli laulus ka Tartu rahu allakirjutamisele eelnenud läbirääkimistest, milleks Ella sai insipratsiooni hiljutisest ETV saatest “Hetk ajaloost. Tartu rahu”.
Krimmi Eesti Seltsi esindaja Olga Skriptsenko-Salman tutvustas külalistele kuidas Eestis vabariigi sünnipäeva tähistatakse. Olulised tähtpäevad lisaks vabariigi aastapäevale on krimmieestlaste jaoks tänavu Amandus Adamsoni 165., Eduard Vilde 155. ja Georg Otsa 100. sünniaastapäev.
Vabariigi sünnipäev idapiiri ääres
Vabariigi aastapäeva üritused algasid Narva kandis juba mõned päevad varem – 22.02.2020 pidasid Narva Eesti Selts ja Narva Eesti Gümnaasium maha südamliku Eesti riigi sünnipäevapeo koos kõige sinna juurde kuuluvaga: kõned, laulud-tantsud, sünnipäevatort ja kingitused.
Portlandi eestlased said taas kokku Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks, sedakorda üle mitme aasta Läti majas. See kodune kultuurikeskus oli kaunistatud Eesti värvides ning saal üles seatud nõnda, et kõik külalised saaksid pakutavast kultuuriprogrammist vahetult osa võtta.
Mikkelis tähistati Eesti iseseisvust
Soomes, Mikkelis Mikkeli teatri Teatriklubis tähistati 26. veebruaril Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Eesti iseseisvuse õhtuga. Üritus sai teoks koostöös Mikkeli Eesti Keskuse ry, Hattu ry ja Mikkeli Teatriga. Esitati Gustav Suitsu, Juhan Sütiste, Debora Vaarandi, Tõnu Õnnepalu, Juhan Smuuli ja Lydia Koidula loomingut. Õhtu lõpetas Lennart Meri populaarteaduslik film Kaleva hääled.
Šveitsi Eesti Selts tähistas sel aastal Eesti Vabariigi sünnipäeva 22. veebruaril Laufeni lossis Rheinfalli kose ääres. Pidulikku õhtusööki saatsid Ivo Linna ja Antti Kammiste, kes olid oma pika karjääri jooksul alles esimest korda Šveitsis esinemas.
23. veebruari pärastlõunal kogunesid peomeeleolus eestlased Londoni Eesti Majas, et pidulikult tähistada Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva. Videoklipi vahendusel vaatasid eestlased rahvastikuminister Riina Solmani tervitust väliseesti kogukonnale. Tänusõnad tõid nii mõnelegi Londoni eestlasele liigutuspisara silma.
Tagasivaade Praha Tšehhi-Eesti Klubi veebruarikuu sündmustele
Veebruar on eesti rahvale alati olnud tähtis kuu, asugu eestlased ükskõik kus kohas maailmas. Käesoleval aastal lisandus Eesti Vabariigi 102. aastapäevale veel Tartu rahu 100 ja ega vastlapäevgi jäänud tähistamata, mis püsib paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele.
Meie seltside muud tegemised
Peterburis kogunes Eesti Klubi
Veebruari alguses toimus järjekordne Peterburi Eesti Klubi kokkusaamine “Narva värava lähedal” nimelises kohvikus. Asukoht valiti selle järgi, et kunagi elas selles piirkonnas palju eestlasi. Ettevõtmine meeldis ja kindlasti tahetakse kogunemistega jätkata. Eesti Klubi areneb.
Tänu temale sai suuresti teoks Vilde teatri taassünd 2004-l aastal. Esimesi osatäitjaid otsiti lausa ajalehekuulutuse kaudu. Kuulutusele vastanuid oli üle 150-ne. Esimeseks pääsukeseks oli Raivo Adlase suvelavastus “Tagahoovis”, mis oli märgilise tähendusega kogu Tartu kultuurielus. Kümne aasta jooksul tõi ta Vildes välja 17 lavastust.
Petroskois saab näha Narva Raekoja maketti
Petroskoi sõpruslinnade hulka kuulub Eestist Narva linn. Seetõttu õnnitles kooli muuseumi avamise puhul ka Karjala Eesti Seltsi esindaja Jelena Rjabikova ning kinkis muuseumile Narva Raekoja maketi.
Vanemuise Seltsi segakoor tähistas veebruaris mitme eesti kultuuriloo suurkuju tähtpäevi. Selleks rännati Oskar ja Rudolf Kallase, Anna Haava, Aino ja Jaan Tamme, Rudolf Tobiase, Johannes Kappeli, Mihkel Lüdigi, Cyrillus Kreegi, Mart Saare, Jakob Hurda, Lydia Koidula ja Miina Härma radadele.
Helk taevaservalt kiirgab trikolooril …
Eesti Vabariigi 102. sünniaastapäeva ootuses toimus Pärnus Kuninga tänava põhikoolis 18. veebruaril 2020. a. tasuta kontsert-luuleõhtu “Täis hingetõmbeid eestimaine ilu” … Oid hoida vabadust on meie elu … Juba teist aastat järjest tegid sügava kummarduse isamaale Pärnu naiskoor Leelo ja luuleklubi „Luuletaeva latern“.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas uus täiskogu pidas esimese istungi
Neljapäeva, 20 veebruari 2020.a õhtul pidas Toronto Eesti Maja kohvikus Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) uus täiskogu esimese istungi. Uueks EKNi esinaiseks valiti Kairi Taul-Hemingway.
Haida külas Siberis peeti kohaliku kombekohast vastlapäeva. See tähendas, et naised panid selga rahvariided, ehitisid end ära, said kokku ja käisid küla vahel jalutamas. Selle kõigega kaasnes laul, tants ning jutustamine. Loomulikult oli ka pidulaud.
Eesti keele populaarsus Omskis jätkub. Veebruari kuus kogunesid eesti keele õppijad lausa kahel korral. Lisaks tähistati Omskis 21. veebruaril linna raamatukogus emakeelepäeva. Omski linna Keskraamatukokku kogunesid emakeelepäeval Omski linna erinevad rahvusgrupid, kes lugesid oma emakeelseid luuletusi ning tekste. Omskis elav eestlane Ivan Ubaleht kandis ette J. Liivi luuletuse “Ta lendab mesipuu poole”.
Muinasjutulised retked imemaailma
Tartu muuseumide perepäeval 29. veebruaril kandis ERMi eriprogramm pealkirja „Muinasjutulised retked imemaailma“. Võlukepikeste ja muu tarviliku valmistamisel olid abilistena kohal ka ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud Eha, Reet ja Sirje.
Narvakad mõtlesid, et kas poleks aeg…
Tavapäraselt on meil samaaegselt ka väike käsitööring tegutsemas, et kõigil ikka tegevust oleks. Oleme teinud vastlamütse, punutisi ja muud põnevat. Seekord mõtlesime, et kas poleks aeg asuda meelde tuletama, mil moel omal ajal neid vatimarlimaske valmistati? Kauplustest maskid ju puhta otsas ja enda turvalisuse eest peab ikka hoolt kandma… 🙂
Meie seast on lahkunud…
16. veebruari õhtul lahkus meie seast pärast pikka ja rasket haigust Peterburi Eesti Kultuuriseltsi juhatuse kauaaegne liige, Jaani kiriku taastamise eestvedaja ning Venemaa seltside esindaja ÜEKNs Külli Sulg. Avaldame kaastunnet lähedastele ning Peterburi seltsile ja Jaani Kogudusele.
Tulekul
14. märtsil kell 11 korraldab EKSÜ oma iga-aastast emakeelepäeva. Seekord on teemaks soome-ugri keeled ja rahvad. Kohtumiseni Tallinna Ülikooli Mare majas!
Lõimeleer on suvelaager välismaal elavatele eesti noortele, kus on võimalus suhelda Eestis elavate lastega, õppida käsitööd, rahvapärast pilli-laulu-tantsu-mängu, sõita hobuse ja paadiga ning palju muud. Registreerimine 2020. aasta laagritesse on alanud!
Väliseesti noorte keelelaagrid
Keelelaagrites osalevad 13-18-aastased noored õpivad üheskoos eesti keelt, suhtlevad eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Käiakse ka ekskursioonidel, tehakse sporti ning tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega. Soovime, et välismaal elavad eesti noored tunnetaksid sidet eesti keelega.
Oodatakse Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade kandidaate
Kandidaate auhinna saamiseks võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud. Selleks tuleb 14. aprilliks 2020 (postitempli kuupäev) saata Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsile (aadressil Kesk 16, 63308 Põlva või e-postiga polva.rhs@mail.ee) vabas vormis esildis, milles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, auhinna esitamise põhjendus.
Kunderi seltsimaja ootab annetajaid
Juhan Kunderi Selts ootab lahkeid annetajaid appi, et päästa üks Eesti kultuurilooline hoone ning aidata kultuuriseltsil oma tegevust laiendada. Kahjuks käib see kõik meie seltsile üle jõu. Seisame selle eest, et vana kool jääks kooli majaks ja oleks avatud nii Rakvere elanikele kui külalistele.
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile registreerumine on avatud
Maailmakongressi peetakse üle nelja aasta ning seekord on teema „Kultuurimaastikud – meel ja keel“. Osalejatena saavad end kirja panna nii soome-ugri rahvaste delegatsioonid, vaatlejad kui ka meediaväljaannete esindajad.
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma
sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee.
EKSÜ tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FBs.
E-kuukirja ja kodulehte toimetavad EKSÜ tegevjuht Liina Miks ja EKSÜ juhatuse liige Külli Ots