Aili Eistrat 100!
TANTSUPEO MUUSEUMIS, Roseni 12, TALLINNAS toimub 30. JUULIL KELL 19.00 Muuseumitund – Mälestusõhtu „Eestlaste rahvatantsu hoidja Londonis – AILI EISTRAT 100“.
Kokkusaamiseks on Tantsupeomuuseumi uksed avatud kell 18.00.
Mälestusõhtut juhib ajakirjanik Age Raa.
Mälestusõhtu on sarjas Rahvatantsujuhendajad läbi aastate, mida korraldavad kontaktkohtumistena läbi suve reedeti Tantsupeomuuseumi juhatajad Angela Arraste ja Ülo Luht. Vaid selleks reede õhtuks on üleval Londoni Eesti Seltsi ja Estonian Folksi koostöös valminud näitus “Eesti rahva riided Londonis” ning esitlusel on lühivideo “LES100 – eestluse hoidja Londonis”, mis valmis Londoni Eesti Seltsi 100. sünnipäeva puhul. Näitus ja video kajastavad Aili Eistrati elu ja tegevust
AILI EISTRAT (Tatter) (31.07.1921 Hiiumaa -10. 04. 2021 London)
Aili lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Emmaste vallas Hiiumaal. Õpingud jätkusid Tallinna Tütarlaste Ärikoolis ja seejärel Tartu Ülikoolis.
Aastatel 1934–1944 osales Aili ÜENÜTO (Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond) töös, tantsides tantsuõpetaja UlloToomi käe all esindus- ehk musterrühmas. Tallinna Ärikoolis oli Aili kehalise kasvatuse õpetajaks Anna Raudkats (tantsu „Tuljak“ autor). Nii puutus Aili kokku kahe, tollel ajal eesti rahvatantsu ajalugu kujundavate oluliste inimestega. U.Toomilt sai noor neiu oskusi rahvatantsu õpetamiseks ja esitamiseks, A. Raudkatsilt lisandusid mitmekülgsed võimlemisalased teadmised. Aili õpingud ülikoolis katkestas 1944. aasta septembri suur- põgenemine.
Aili tee viis Saksamaa põgenikelaagrisse ning sealt 1947. aastal tööliste projekti „Valged luiged“ raames Londonisse. Kui põgenedes arvati, et jõutakse jõuluks koju, siis ajapikku see lootus hääbus.
Londonis organiseeris eestlaste kooskäimisi Londoni Eesti Selts. Aili oli aktiivne seltsi liige, alustades rühmas tantsimist, sai temast peagi Londoni Eesti Seltsi rahvatantsurühma tantsuõpetaja ning võimlemisrühma juhendaja.Aili Eistrati tantsuõpetaja karjäär on aukartust äratav – 50 aastat (1947–1997) segarühma juhina ning 14 aastat (1966–1980) võimlemisrühma treenerina. See on hindamatu panus väliseestlaste kultuurilukku. Aili Tatterist ja Edgar Eistratist sai perekond, kus kasvasid poeg Juhani ja tütar Karin. Mõlemad lapsed tantsisid rahvatantsurühmas ning olid hiljem kaasatud ka rühma juhendamisse.
Aili Eistrat meenutab oma tantsuõpetaja Ullo Toomi sõnu: “Tantsima peab sisemise pingega“ ning jätkab, „iga kord kui Londonis, Inglismaal ja Iirimaal esinesime, pidime selgitama kes me oleme, kust me tuleme ja miks me tulime. Rahvarõivad, mida kandsime, olid meie endi kätetöö/käsitöö, mis õmmeldud vanadest sobivatest materjalidest, tikandid ja mustrid pluusidel valmisid mälu järgi eesti motiividele mõeldes“.
Esinemisi oli palju, neid saatis alati huvi ja edu – „Rahvatantsurühma sagedased esinemised igal aastal mitmetuhandese rahvahulga ees Royal Albert Hallis ja mujal ühes teiste rahvaste tantsijatega on Eesti hea nime ning kultuuri tutvustamiseks palju kaasa aidanud.“ (Nigul Hindo, 1971).
2017. aastal toimus Aili Eistrati, Londoni Eesti Seltsi ja Eesti Suursaatkonna abiga ning Londoni rahvatantsuühenduse Estonian Folks algatusel, kogumisaktsioon näituse “Eesti rahva riided Londonis” koostamiseks. Koguti 7 rahvariidekomplekti, mida olid rahvatantsijad rühma algusaastatel Londonis kandnud ning rahvarõivad, mida Aili Eistrat oli Saksamaal põgenikelaagris esinemise jaoks ise valmistanud. Näitust on eksponeeritud ka Eesti Rahva Muuseumis Tartus (festivali “Sajaga seltsis” ajal). Aili Eistrat oli Londoni Eesti Maja juhatuse liige, Eesti Hääle toimetaja (1993–2008) ja EELK’i (Eesti Evangeelse Luterlik Kirik) esinaine. Ta on pälvinud kolm teeneteristi.Aili Eistrat oli üks tegusamaid Eesti kultuuri hoidjaid ja Eestimaa tutvustajad Londonis.
Tiia Avastu
London
