Rohkete valikuvõimalustega e-etteütlus tekitas küsimusi
Reet Vääri
Algselt ühekordse projektina mõeldud e-etteütlus toimus juba 15. korda, sellest on saanud traditsioon ja üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi. E-etteütluse auhinnad panid välja Vikerraadio, Rahva Raamat, Apollo ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Liberaalne keelekorraldus ilmneb rohkete paralleelvõimaluste lubamises nii õigekirjas kui ka kirjavahemärkides. Leebeks tuunitud keelekasutus ei kutsu enam kasutajaid pingutama, sest paralleelvõimalused on lubatud.
Kas mitu rööpvõimalust grammatikas rikastavad või hägustavad kirjakeelt? See küsimus kerkib ikka ja jälle üles, sest pole kuhugi kadunud. Teame, et iga keel areneb pidevalt. Aga kuhu tõmmata piir õige ja vale, lubatu ja sobimatu vahele? Seda piiri ei ole lihtne leida ka uuest õigekeelsussõnaraamatust. Tohuvabohu suure ja väikese algustähe ümber on jõudnud haripunkti e-etteütluses, kus neli erinevat varianti loeti kõik õigeks:
heade mõtete linnaga / Heade Mõtete Linnaga / Heade Mõtete linnaga / „Heade mõtete linnaga“
Kas eesti kirjakeel on normeeritud kultuurkeel? Tahaks loota, et on, seda ka e-etteütluses. Ehk võiks mänguline tekstiloome jääda hoopiski ilukirjanduse rüppe ja seal toimuda.
Alljärgnevad näited ilmestavad e-etteütluse paralleelvõimaluste rohkust:
Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi / Juri Lotmani – tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee – mälestusmärgi manu
r-i / ”r”-i
heade mõtete linnaga / Heade Mõtete Linnaga / Heade Mõtete linnaga / „Heade mõtete linnaga“
e-etteütluslikku passusse pannud! / e-etteütluslikku passusse pannud.
Järgneb spontaanne kiidutorm: / Järgneb spontaanne kiidutorm – / Järgneb spontaanne kiidutorm,
Eks ta ole. / Eks ta ole!
Mõned vead, mis tuvastati tüüpvigadena:
Korraldajad märkisid, et korrektseid etteütluse tekste jõudis Vikerraadio toimetusse tänavu 13, väga palju oli ühe-kahe veaga tekste. Näiteks kirjutas kolmveerand osalejatest „paari tuhande pealine“ kokku.
„Sõnaga kirjutatud arv, nagu paar tuhat, kirjutatakse järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku,“ selgitas Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik. Enam kui pooled jätsid teises lauses kõrvallause lõppu panemata koma – kui kõrvallause lõpeb „ja“ sõna ees, tuleb koma panna ka siia. Väga paljud kirjutasid „kirjanike liit“ suurte algustähtedega – läbiva suure algustähega kirjutatakse vaid täisnimi ehk Eesti Kirjanike Liit. Pooled inimesed kirjutasid „maa sool“ kokku, kuid tegu ei ole soola liigiga, vaid kujundliku väljendiga (maale kuuluv sool).
Järjekorras juba 15. korda toimunud Vikerraadio e-etteütlusele esitati sel aastal 8942 teksti: neist täiesti korrektseid etteütluse tekste oli 13, väga palju oli ühe-kahe veaga kirjutisi.
2022. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt:
Rutlikult piki puise Vanemuise tänava peegeljat pinda tulvab paari tuhande pealine rahvameri Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi manu.
Pidupäevase paatose vallandavad parnaslased, kes pühitsevad kirjanike liidu juubelit, ja raamatukogude aasta vaimus teadustraktaate neelav maa sool.
“See on ju metsik metafiktsioon,” lõõritab r-i põristav Emajõe-äärne ööbik vabavärsis peotäiele pürjelitele, “keegi on meid ühes heade mõtete linnaga e-etteütluslikku passusse pannud!”
Järgneb spontaanne kiidutorm: iseendaga üks ja seesama rahvusteadvus nõuab oma sügavküntud südametunnistuselt lüüriliste varaaitade avardamist.
Eks ta ole.
Reet Vääri
Eesti Keele Kaitse Ühing
