27. sept. 2022

ERMi sõprade selle aasta esimene kultuurireis on toimunud!

Käisime Itaalia saapakontsal- müstilises Apuulias. Alustasime koloriitsest Napolist, kus eredaima elamuse saime riiklikust arheoloogiamuuseumist. Nägime lähedalt raamatutest ja üle maailma levinud koopiatest tuttavaid Pompei mosaiike, kujusid, tarbeesemeid ja isegi sillutist, mille 76. aasta Vesuuvi hävitav purse sajanditeks peitis. Nägime neid originaalis! Vesuuv, Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan paistis meile rännul korduvalt kätte ja kaunile vaatele lisaks jäi meelde, et selle tegelase ärkamise korral ei ole võimalik lähedal elavaid miljoneid ja miljoneid inimesi evakueerida.

Aga meie käisime veel kaljudesse rajatud koopalinnas Materas, kus tuhat aastat tagasi elasid bütsantsi mungad ja hiljem (ka praegu turistide rõõmuks) kohalik rahvas. Loomulikult on see ime UNESCO kaitse all ja oli ka 2019. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Käisime nn valgetes linnakestes Ontrantos (muidugi UNESCO kaitse all) ja Ostunis ja Cisterninos ning laskusime 60 meetrit maa alla La Grave koopasse stalagmiitide ja stalagtiitide salaeluga tutvuma. Alberobellos kohtusime trullidega, mis on kohalikust paekivist ilma mördita ehitatud elamud, millel tornikesega koonusekujuline kivitahvlitest katus. See lapsepõlve muinasjuturaamatute illustratsioone meenutav paik on samuti UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Sama organisatsioon kaitseb ka Saksa- Rooma keisririigi valitseja Friedrich II poolt 13. sajandil kaljule ehitatud 8-tahulist kindlust Castel de Montet, mille tegelik otstarve on andnud ainet paljudele müstilistele oletustele. Muidugi käisime oliiviõli degusteerimas ja mõisa omanik ütles nagu muuseas, et see puu, mille all me seisame, on 2000 aastat vana ja selliseid on ümberkaudu kolm miljonit ja see paik on suguvõsale tuttav alates 12. sajandist ja alles 19. sajandi lõpul tegime tootmise natukene ümeber ja… Olime jälle muinasjutul külas. Muinasjutt võttis meid vastu ka Apuulia pealinnas Baris, kus asuvad meie jõuluvana eellase püha Nicolausi säilmed -11. sajandist pärit võimsa San Nicola basiilika krüptis.

Tervet seda kultuurilugu saatsid hunnitud vaated oliivipuu ja viinamarja istandustele, laiuvatele viljapõldudele, õitsvatele ja viljuvatele kaktustele, eresinisele merele, mägedele ja orgudele….

Ja muidugi tantsisime me ennastunustavalt kohalikku rahvatantsu pizzicat…Me olime Apuulias.

Rohkem pilte  vaata seltsi Fb- lehelt: https://www.facebook.com/ermi.sopradeselts/

Fotod tegi Sirje Madisson.