28. jaan. 2023

Konverents ja näitus „Adolf Hahn 190“

8. oktoobril möödus 190 aastat Narva-Jõesuu kuurordi asutaja ja arendaja Adolf Hahni sünnist. Tema tegevuse tutvustamiseks korraldati sel kuupäeval Narva-Jõesuus konverents ja pandi üles näitus fotodest ning dokumentidest koos selgitavate tekstidega. Ürituse ettevalmistamine algas aasta tagasi Narva-Jõesuu Koduloomuuseumis, kus pandi paika käsitletavad teemad, tegijad ja tegevuskava.

Tähtpäeva hommikul asetasid linna esindajad Narva saksa surnuaial asuvale Hahni pere hauale lilled. Huvikeskuse Valges saalis toimunud konverentsi tervituskõnes toonitas linnapea Maksim Iljin ajaloo mäletamise olulisust ja tänas ettekandjaid, näituse koostajaid ja korraldajaid.

Tiiu Toom luges ette A. Hahni järeltulija, Geni kaudu leitud 90 aastase proua Olga Dürri kirja, millest sugulastega suhtlus alguse sai.

Vaheajal sai tutvuda näitusega. Näitusele olid vitriinidesse välja pandud Narva Muuseumi kogudest Adolf Hahniga seotud museaalid, mida tutvustas muuseumi varahoidja Aili Vester. Seinastendid Adolf Hahni ja tema järeltulijate tegevusest koostas Tatjana Klimina ning kujundati Narva Keskraamatukogus. Materjale ja fotosid saatsid Olga Dürr ja Gert Klotzek Saksamaalt ning Irina Žukova Moskvast. Eesti arhiividest leiti täiendavaid andmeid Adolf Hahni perekonna kohta. Stendid on Narva-Jõesuu Huvikeskuses üleval kuni 31.10.2022.

Konverentsi teine pool pühendati Adolf Hahni järglaste ja kaasteeliste tegevuse tutvustamisele. Ajaloohuvilisi oli kuulama tulnud Narva-Jõesuust, Narvast ja kaugemaltki. Tänu Huvikeskusele kulges kogu üritus ladusalt. Kogutud materjalidest on kavas välja anda trükis.


Adolf Hahn sündis 1832. aastal Uhhora külas. Omandanud S-Peterburgi Tehnoloogiainstituudis insener-tehnoloogi hariduse, siirdus ta peale lõpetamist Volgamaale veskimajandust arendama, kuni tuttavate kaudu kutsuti 1855 insenerina Narva ettevõttesse „Zinovjev ja Co“, saades hiljem ka selle osanikuks. Ta abiellus Kreenholmi Manufaktuuri direktori Ernst Kolbe tütre Adelega, perre sündis kaheksa last. 1873. aastal valiti A. Hahn Narva linnapeaks. Samal aastal tegi ta volikogule ettepaneku asutada Hungerburgis kuurort. Koos mõttekaaslastega juhtis ta kuurordi arendust Heakorrakomisjoni eesotsas mitmeid aastaid, ehitas esimese puidust kuursaali ja villa Capriccio. Narvas asutati tema kaasabil gümnaasiumid, rajati linna veetorustik, algatati regulaarne laevaliiklus Narva jõel, ehitati kivitrepp, nn Hahni trepp vanalinna ühendamiseks sillaga. Ettevõtjana osales ta erinevatel aastatel Kreenholmi Manufaktuuri juhatuses. Toetas annetustega nii kirikuid kui koole.

Tiiu Toom

Narva-Jõesuu Eestlaste Selts Kalju esinaine ning Koduloomuuseumi juhataja