Märtsi kuukiri nr 78

TULEMAS

Mina, eestlane – emakeelepäevast.

Emakeelepäeva tähistatakse aastast 1996, mil Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks oli saavutanud sellele mõttele poliitilise toetuse.

eet Vääri Eesti Keele Kaitse Ühingust kõneleb seltsi töödest ja väljaandest “Keelekaitsja”. Küsitleb Maarja Lõhmus

Proua Reet Vääril täitus selle aasta jaanuaris 80. eluaasta! Palju tervist!

11. märtsil kell 17.00 kultuuriseltsid.ee ja meie FB lehel.

Emakeelepäev Eesti Kirjandusmuuseumis

Eesti Kirjandusmuuseum koostöös Eesti Kultuuriseltside Ühendusegakutsub tähistama emakeelepäeva. Traditsiooniliselt kuulutab Kirjandusmuuseum emakeelepäeval välja Gustav Suitsu nimelise luulepreemia laureaadi. Gustav Suitsu nimelist luulepreemiat annab alates 2004. aastast välja Tartu linn koostöös Tartu Kultuurkapitaliga. See on Tartu linna tunnustus luuletajale, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi.

14. märts kell 15.00. Saade on järgitav veebis.

Kogu kuukiri on allalaetav siit: Märtsi kuukiri nr 78

JÄRELKAJAD

Mina, eestlane XXVI – eestluskolded Karjalas “Kolle” ja Arhangelskis “Viru”

Mina, eestlane – seekordses saates kõnelesid Karjala Eesti Selts “Kolle” esimees Jelena Rjabikova ja seltsi liige Helje Algre-Sljahova (s 1933). Arhangelski Eesti Seltsist “Viru” kõnelesid Jüri Rebane ja seltsi liige Tatjana Špoka. Viru Seltsi Arhangelskis asutas gobeläänikunstnik Olga Dmitrijeva. Põhjala mõtteid kuulab ja küsib Maarja Pärl-Lõhmus.

AUDIO-VIDEO

Läti Eesti Seltsi raadiosaade

Seekord on pikemalt juttu 3.veebruaril toimunud  Aet Ollisaare gobelääninäituse IKKA SEE SAMA KUU avamisest Riia Läti Seltsi majas, samuti järgnevatest sündmustest seal majas, kus veebruar on nimetatud “Eesti kuuks”.

Kokandussari “Kokad ratastel”. 

Venemaal 12.02.2023 eetris olnud saatesarjas külastati Eesti Aiakest. Räägiti Tammsaarest ja eestlaste söögilauast.

JUUBELEID

Muuga Maanaiste Selts EHA 25

3. veebruaril 25 aastat tagasi kogunes läbi suure tuisu ja lumehangede Muuga mõisakooli seltskond kohalikke naisi, et taastada naisseltsi tegevus. Esimene naisselts oli asutatud juba aastal 1929, kuid nõukogude korra saabumisel oma tegevuse lõpetanud. Seltsi taastamisel otsustati jätkata eelmise seltsi tegemisi ja tegevussuundi.

Seltsi tegevuspiirkonda kuuluvad Muuga , Paasvere, Rajaküla, Alekvere ja Vassivere. Seltsil on kooskäimise kohad Muuga Spordihoones ja Paasvere külamajas.

Neevo 25

18. veebruaril tähistas Peterburi Eesti Kultuuriseltsi juures tegutsev rahvatantsurühm “Neevo” Peterburi linna rahvuste majas oma tegevuse 25.aastapäeva.

Kultuuriseltsi rahvatantsijaid tulid õnnitlema nende sõbrad ja tuttavad. Oma videotervituse saatis ka Eesti Kultuuriseltside Ühendus

Õnne Eesti 1o5 Mikkelis

Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistati Mikkeli Eesti Keskuses 22. veebruaril vahukoore tordiga, mille juhatuse esimees Günter ise valmistas. Toredaid üllatusi oli pakkuda GeiuLiisi kunstnikunurgas, kus jätkus elevust, sest näomaalingu mannekeenideks olid eestlastest prouad ja preilid, kellele Geiu Hummal kujundas kaunid Eesti sümbolid põskedele ja kätele.

Krimmi Eesti Seltsi tervitus EV 105

Krimmi Eesti Selts õnnitleb Kultuuriseltside Ühendust ja tema liikmeid Eesti Vabariigi 105. aastapäeva puhul! Ka meie selts tähistas hiljuti oma asutamise 25. aastapäeva ning koostas fotoreportaaži ja luuletuse “Maailmas on kaks vabariiki”.

Tervitus vabariigi sünnipäevaks Abhaasiast

Tervitas Svetlana Jakobson

MEIE SELTSIDE TEISI TEGEMISI

Värve must-valgesse veebruari Mikkelist

Veebruarikuu on toonud Mikkeli Eesti Keskusele uusi liikmeid. Teiste seas väärib äramärkimist aktiivne särtsakas kunstnik Geiu Hummal, kunstnikunimega GeiuLiisi – kes koheselt haaras värvipliiatsid ja andis meie Nõia 13 luule-värviraamatule uhketes värvides jume. Värviteraapia koos lõbusate lugudega muudab rõõmsamaks must-valge veebruari ja loob hubasust koos veedetud hetkedesse! Milline on sinu versioon?

Leiva päev Leedus

10.veebruaril toimus Viniuse Rahvuste Majas Leedu vähemurahvuste poolt korraldatud traditsiooniline Leivapäev tähistades Püha Agata päeva – siis pühitsetakse lleiba ja vett. Leedu Eestlaste Selts osales ja lauale pandi meie taditsioonilised vastlakuklid. Suured tänud Õiele, kes küpsetas fantastilised kuklid ja Üllele ja Juliale meie “ekspositsiooni” originaalse esitluse eest

Hääbumatu vase sära

Üks esimesi professionaalseid metallikunstnikke Leedus, Tiiu Ene Vaivadiene (1933–2005) retrospektiivnäitus “Hääbumatu vase sära” andis võimaluse tutvuda nõukogude aja dekoratiivkunstiga. Kunst, mille modernistlik stilistika ja professionaalne oskus meelitab üha enam näitusekuraatoreid, kunstnikke ja publiku tähelepanu ka tänapäeval. Näituse avamisel osalesid õpetajad, õpilased ja linna avalikkus. Näituse lõpupäeval toimus näitusel giidituur Pillė Väljataga juhtimisel.

Sajad öösööjad Peipsil

Toitu pakuti kella viiest õhtul üheni öösel. Alles tund pärast ürituse algust oli Kukekese Tare restoranil keetmisel juba teine ports seljankat.

2. veebruaril Turu Eesti Keskuses

2. veebruaril olid Turu Eesti keskuse laste muusikatunnis külalised, üliõpilased Viljandi Kultuuriakadeemiast. Johanna-Maria Kasuk ja Harry-Karl Lepp mängisid ja näitasid erinevaid pille, laulsid rahvalaule ja õpetasid ühe rahvatantsu. Lastel oli huvitav ja elamusterohke õhtu.

Eesti Lipu Selts lipupäeval

Eesti Lipu Seltsi, Jaan Poska Mälestusfondi, Tallinna linna, Eesti Eruohvitseride Kogu ja Westholmi Gümnaasiumi esindajad asetasid lilled ja süütasid mälestusküünlad Jaan Poska perekonna haual. Seejärel liiguti Jaan Poska majja Kadriorus, kus meenutati meie ajaloo suurkuju, Jaan Poskat, tutvuti päevateemalise näituse väljapanekuga jpm.

Hüperborea 23

Ma ei saa jätta rääkimata meie sõpradele sellel nädalavahetusel Petroskoist toimunud “Hyperborea” festivalist. Meil on hea meel, et meie seltsi liige Margarita Kern võitis konkursil “Moodne soojus “Grand Prix’ ja pileti Kizhi saarele.  Ta valmistas lamba ja põhjapõdra Villahaldja, mis oli kaunistatud eestipärase kudumismustritega.

Peterburi koolilapsed tutvustasid Eestit

7. ja 10. veebruaril osales Peterburi Eesti Kultuuriselts Peterburi Vasileostrovski rajooni 6. keskkooli projektis, mis tutvustas piirkonna erinevate rahvuste kultuuripärandit.

Eesti seltsi esindasid Viiu Fjodorova ning Tatjana Sigacheva. Tatjana tõi üritusele kaasa eri rahvaste etnograafiliste nukkude näituse. Kõik nukud näitusel on tema enda õmmeldud.

Krasnojarskis kooti Eesti ornamenti

12. veebruaril toimus Krasnojarski linna raamatukogus eesti kinda õpituba. Tutvuti olevalevate kindamustritega ja kooti labakindaid.

Kudumisfestival “Tere labakinnas”

8. veebruarist 28. veebruarini on Peterburis Rybatski kultuuripalees traditsioonilise mustriga kudumisfestivali “Tere, labakinnas!”  lõputööde näitus. Välja on pandud kindad, mille kudumisest võttis osa ka Peterburi Eesti Kultuuriseltsi käsitöömeister Tatjana Sigacheva.

Rahvusvahelise kirjanduse päevad Zürichis

 Literaturhaus kutsus ettelugemistele ja paneeldiskussioonidele, tõlketöötubadesse ja filmilinastustele, arutleti ja joonistati, tehti muusikat ja räägiti oma lemmikraamatutest ning palju muud. Eestist olid kohal Maarja Kangro ja Hasso Krull.

Eriline eesti keele tund

Eesti Vabariigi 105. aastapäeva lävel toimus möödunud pühapäeval Peterburi Kultuuriseltsis eriline eesti keele tund laste jaoks. Vanemate õppijate gruppki jätkab

tegevust. Elame edasi! Optimismi jätkub, kuigi paljudel ei ole võimalust Eestis käia ja ei tea, millal see võimalus tuleb.

Emakeelepäev Kaukaasias

21. veebruaril on rahvusvaheline emakeelepäev. Selle sündmuse puhul toimus Nalchikis erinevate rahvusseltside pidulik kokkusaamine. Eesti Selts “Kodumaa” esindaja Maret Romani tervitas kohaletulnuid eesti keeles ning kaks neiut, Ilona ning Oksana lugesid eestikeelse kevadluuletuse.

Õhinaga õpitoas

Eesti Vabaharidusliit koondab kokku vabahariduslikke koolituskeskusi. Üheks liikmeks on Õhina Õpituba ja eile käisimegi Juhan Kunderi Rahvakooliga uudistamas, kus ja kuidas nad toimetavad.

Imeline õhtu mõnusas keskkonnas. Tegima algust Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamisel piparmünditee ja käsitöökommidega 

MEIE PARTNERITE KUUKIRJU

Rootsi Eestlaste Infokiri, veebruar 2023

Folkloorinõukogu kuukiri, märts 2023

EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee

Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FBs