Ruhnus tähistati Liivimaa Pärandi Päeva
Üritus algas piduliku lipuheiskamisega päikesetõusul liivikeelse hümni saatel. Liivi lipu värvid – roheline, valge ja sinine – sümboliseerivad randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Tänavu saavad liivi lipp ja hümn saja aastaseks.
Lipp heistati ka üle 30 paigas Lätimaal ja Eestis, lisaks Ruhnule ka Kihnus, Häädemeestel, Lillis ja Setomaal.
Hommik jätkus pannkookide valmistamisega, küpsetati rahvamajja kogunenud lastele ja nende vanematele suur hunnik kooke nagu ikka kevade saabumisel traditsiooniks.
Tähistamine jätkus pealelõunal ühise kokkamisega, valmistati traditsioonilisi Liivi roogasid – kalakotlette, räimevormi ja karaskit. Pärast söömist vaadati Liivi hõimurahvast tutvustavat dokumentaalfilmi. Kogu päeva väldanud sündmustel osales kokku 25 inimest.
“Mul on hea meel, et saime korraldada Ruhnu esimese Liivi pärandi päeva ning tõsta esile Liivi kultuuri ja pärandit,” ütles MTÜ Ruhnu Kultuuriruumist Mihkel Urmet. “Tore oleks ka edaspidi võtta kord aastas see aeg, et teadvustada oma ajaloolisi sidemeid Liivi kultuuriga.”
Liivlaste kultuuri ja arvukuse kõrgaeg jääb 11.-12. sajandisse, praegu on neid, kes end liivlasteks peavad, väga vähe. Tänase päevani on eestlastel liivlastega palju ühiseid sõnu -nt ilmakaarte nimetusi ja maastikusõnu, sh pea kõik sõnad, mis osutavad erinevaid kohti meres – joomed, nasvad, ravad jms. Palju sarnast on ka rahvarõivastes ja -kommetes.
On teada, et Ruhnu saarel on elanud liivlasi ning ruhnlasi elanud Kolka poolsaarel, saare ja Läti vahel käis elav kaubanduslik suhe, mis hõlmas ka talvepuude varumist, hülgepüüki ja kalastamist. Ruhnu ja Liivi vahel oli tugev ajalooline side, mis vajab veel täpsemaid ajaloolis-teaduslikke uuringuid ning sellel teemal toimub veel ka sel aastal mitmeid sündmusi, neist üks esimesi töötuba Ruhnus juunikuus.
MTÜ Ruhnu Kultuuriruum
Eeva Lauk
