Juuni kuukiri nr 81
Maikuu on tõeline ärkamise aeg. Kevad vallandas sündmuste laine. Seltsielu on väga hoogne. Meiega liitus ka üks uus selts. Algust on saanud mitmed uued ettevõtmised.
Kogu kuukiri on allalaetav siit: Juuni kuukiri nr 81
Tulemas, löö kaasa!
Laager leiab aset 14.-16. juulil 2023. Koolitajaks on üks Eesti parimaid konnapilli ja torupilli mängijaid Cätlin Mägi.
Laagrisse kutsume huvilisi alates 12 eluaastast ja registreerida saab kuni 1. juunini. Hind 30 eurot. Soovitav on kaasa võtta oma konnapill. Aga vajadusel saad selle õppimise ajaks koolitajalt.
Sel sügisel möödub Otto Wilhelm Masingu sünnist 260 aastat. Suurmees on oma elust
20 aastat elanud Viru-Nigula pastoraadis. Viru-Nigula Hariduse Seltsi liikmed hakkasid unistama, et lisaks muuseumikülastajatele võiks eesti kirja- ja keelemeest tutvustada kogu eesti rahvale moel, mis võtaks kokku tema loomingu, isikliku elu õnnestumised ja ebaõnnestumised ning nõnda sündis lavastus “OTTÕ”.
Pere Sihtkapitalil on hea meel teada anda, et tänavune professor Aino Järvesoo auhind ootab juba kandidaate. Esitamine kuni 15. septembrini auhinnale kolmes kategoorias:
kandidaadile, kes on oma elutööga pikaajaliselt ja silmapaistvalt panustanud Eesti rahva edasikestmisse ja arengusse, sh lastega perede heaolu, rahva tervise, inimeste annete arendamise või üleilmse eestlusega seoses.EKSÜl on uus liikmesselts: nalja hakkab saama
Eesti Huumorimuuseum MTÜ on asutatud 01.04.2016 a-l MTÜ Eesti Huumoriliit ja MTÜ Purculi poolt. Muuseum on keskendunud eesti huumorikultuuri kogumisele ja selle tutvustamisele. Eesti Huumorimuuseumi tegevuseks on huumoriga seotud asjade kogumine, säilitamine ja eksponeerimine, huumoriõhtute, karikatuuri ja sarži töötubade korraldamine ning kõik muu, mis mahub mõiste huumor alla.
UUS SARI:
EKSÜ algatas mais uut sarja nimega “Meie meistrid” . Meie liikmete hulgas ei ole praegu veel küll ühtegi käsitööle pühendunud 
liikmesseltsi, kuid enamustes meie seltsides tegeletakse käsitööga. Meie hulgas on väga erinevate oskustega seltslasi, kelle näputöö väärib ka laiemat tutvustamist. Avalooks sai kokku pandud Karjala eestlaste käsitöönäiteid.
Järgmisena võtame ette Kanepi ja Kambja näited.
Ühenduse sündmusi
Mina, eestlane – mille üle eestlane naerab
Käisime Purku külas Rapla lähedal, kus Eesti Huumorimuuseumi asutaja Andrus Tamm talletab eestlaste huumorit muuseumi. Huumoriilm 2023 tegijad on Erki Evestus, Priit Koppel, Urmas Nemvalts, Varustin jt.
Üle aastate toimus meie seltside kevadpidu. Seekord kandis see pealkirja “Ärkamisaja lood ja laulud”.
Üle aastate toimus taaskord Eesti Kultuuriseltside Ühenduse kevadpidu. Seekordse pealkirjaga “Ärkamisaja lood ja laulud”. Pidu oli pühendatud Eesti omaaegsetele ärkamisaja suurkujudele. 2023 aastal on paljudel neist juubelisünnipäevad. Seekord said meie seltsid kokku Tartumaal Kambja vallas Sofi talu hoovis. Esinejaid oli Rakverest, Pärnust, Tartu linnast ja Kambjast.
Poliitilne pohheem Peeter ja Hunt. EKSÜeri
Kevadpeol tuli ettekandele Eesti kultuuritegelastele ja EKSÜle pühendatud poeem.
Autor: Sirje Rebane
Esitasid Sirje Rebane alias Hunt ja Maia Simkin alias Peeter. Veel viisistamata, aga heliloojate pakkumistele avatud
Täienes meie kodulehel asuv seltside varamu: E-RAAMATUKOGU JA VIDEOTEEK
Videoteek täienes Viru-Nigula Hariduse Seltsi poolt kokkupandud koduloolise videoga. Seltsi lugu saab vaadata siit:
Läti raadios taas eetris eesti lugu. Sirje Karise külaskäigust Riia Eesti kooli kuuleme kooli juhatajalt Urve Aivarilt. 
Seda saab kuulata siit.
Peterburi Eesti Teataja aprilli-mai numbrit saab lugeda siit:
Meie partnerite info
ÜEKN valis uue esimehe
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) kogunes 26. ja 27. mail Leedu pealinnas Vilniuses, et pidada oma täiskogu ning valida uus esimees. Täiskogul osales hübriidvormis 34 delegaati kümnest erinevast riigist. Lisaks osalesid vaatlejad Eesti Organisatsioonide Võrgustikust Soomes ja Üleilmsest Eesti Noorte Võrgustikust.
Meie liikmete hoogne kevade algus
Eesti Kultuuri Selts Mihkel tähistas pühapäeval volbriõhtut Kaihu Kojas Mikkelis. Kohal oli üle kahekümne suure ja väikese mihkli. Elava tule ääres oli mõnus istuda ja õpilaste esituses kevadluuletusi ja -laule kuulata.
Mikkeli Eesti Keskust külastas konsul Helsingist
3. mail käis konsulaarmissioonil Mikkeli Eesti Keskuses konsulaartalituse direktor Peeter Püvi, tuues kingituseks kaasa kastitäie tuttuusi raamatuid Eesti Hoiuraamatukogust – taas sai meie miniraamatukogu täiendust ja ootame põnevusega lugemishuvilisi. Konsulaarteenuseid Mikkelis vajasid seekord ka ettevõtjate perekond Kemist ja just 100 aastaseks saanud proua Olga Mikkelist, kelle lapsed-lapselapsed olid Tallinnast tulnud abiks kohale.
Ruhnu rahvas pidas kevadtalguid
Üheskoos “Tehti ära!”. 6 mai hommikul kogunes Ruhnu rahvamaja juurde kohalik aktiiv, et teha saar ja eriti rahvamaja ümbrus kevadeks korda. Galeriid meie sündmusest saab vaadata siit:
Maikuu esimene laupäev oli Muuga Maanaisteselts EHA liikmetele tegus päev . Kapelli liikmed Riina Linde juhendamisel häälestasid pille ja tegid ühisproove ning pärastlõunal esinesid koos teiste maakonna rahvamuusikakollektiividega Laekvere Rahvamajas Lääne- Virumaa rahvamuusikapäeval.
Narva Eesti Seltsil oli külas Narva Eesti Riigigümnaasium. Rääkisime tulevikust ja eesootavatest arengutest. Natuke meenutasime minevikku ikka ka 
. Arutasime koostöövõimalusi ja kokkupuutepunkte, sest Eesti kogukonna kestmajäämine on meie kõigi südameasi.
10. mail sai teoks meie järjekordne ettevõtmine sarjast “Soe kingitus soojast südamest”. Eesti Seltsi nobenäpud kudusid Narva Hooldekodu elanikele kingiks 205 sokipaari, mis emadepäeva paiku ka üle anti. Viisime külakostiks ka väikse kontserdi, mis suure kaasaelamisega vastu võeti.
Soome-ugri tudengite konverents
17. mail 2023, tegin teadusliku ettekande rahvusvahelisel soome-ugri uuringute üliõpilaskonverentsil (IFUSCO). Üritus toimub 15. maist 19. maini Turu Ülikoolis (Fin. Turun yliopisto, Swedish Åbo universitet) Turus, Soome Vabariigis hübriidformaadis. Konverentsil arutletakse traditsiooniliselt soome-ugri rahvaste keele, kultuuri ja identiteedi säilimise üle. Minu ettekanne teemal “Eestlased Klopitsis” kuulus rubriiki “Kulttuuri / Itämeren pohjoisranta” (“Läänemere põhjaranniku kultuur”).
Torgu Kuningriigi uuest rahast
Esimene Torgu taaler – Torgu Kuningriigi oma raha – emiteeriti 24. juunil 1993. Kuna esimestel müntidel oli kujutatud kuningas Kirill I profiil (kaanefotol, pöördel Torgu vapp), said esimesed Torgu taalrid endale nimeks “kirill”. Kohati ka hüüdnime “poolik”, sest Torgu müntide alusväärtuseks määrati kuninga enda algatusel 1/2 liitri viina “Viru valge” hind Laadla poes (tänase Taga-Sörve ainsas kaupluses). Sellega sai esialgseks rahakursiks 25 Eesti krooni/1 kirill.
Tilgutajate Festival “Rahva Oma Maitse”
Esimene Tilgutajate festival “Rahva Oma Maitse” sai tehtud. Kes on tähele pannud, siis tavaliselt tuleb ka järgmine..Aga põnev ja kõik need lood, mis eile kuuldud said ja inimesed keda kohatud, oli ainult rõõm! 19.00 süütasime lõkke ja üldrahvaliku kontserdi ja laulupeo tõmbas üles Lõõtsakuningas Toomas Ojasaar.
12. mail esines Peterburi eestlaste folkloorirühm “Neevo” Valgete Ööde (Beljõe Nochi) nimelises Sanatooriumis asutuse töötajatele. Sanatoorium asub Soome lahe kaldal. Asutus tähistas 35. tegutsemiaastat. Neevo esitas kaks pala: Saaremaa valsi, Tuljaku. Koos rahvaga tantsiti sabatantsu. Neevo oli ainus esineja sellel sündmusel.
28. mail 2023 tantsis folkloorirühm NEEVO Vene Etnograafiamuuseumis etnofestivalil “Venemaa mustrites vaiba maailm” .
Sündmus langeb kokku vaibapäevaga, mida tähistatakse Türkmenistani Vabariigis igal aastal mai viimasel pühapäeval. Sel päeval tutvustati muuseumi külastajatele lisaks Türkmeenia vaipadele ka Venemaalt, Moldovast ja Baltikumi riikidest pärit vaipu.
20. mail tulid meile Krasnojarskist Muuseumiöö puhul külla kohaliku ajaloo austajad.
Tutvustasime seto rahvakultuuri, leelotasime setode laule, pakkusime rahvustoite ja tantsisime tuliselt oma rahvatantse.
20.mail 2023.a. toimus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse kevadpidu Kambjas Sofi talus. RKS “Kajakas” on alati Ühenduse kevadpidudel kohal olnud. Pärnust sõitsime Kambjasse koos naiskoor “Leelo” lauljatega. Oli kaunis päikseline kevadpäev. Teekond oli üsna pikk, kuid me nautisime Lõuna-Eesti vaheldusrikast maastikku ja kauneid kollaseid rapsipõlde. ” Kajaka ” etteaste kestis pool tundi. Tantsijad olid rõõmsad ning tempokad lood said esitatud vaatamata kuumale ilmale.
Meie seltsid korraldasid erinevaid noortele suunatud võistlusi.
Kolmekümne esimest korda toimunud üle-eestilise koolinoorte karikatuurivõistluse „Mida naerad, koolijüts?“ teema oli „Ei koti!“. Võistlusele laekus 591 pilapilti 21 koolist. „Noori autoreid ei koti mitte ainult koolielu, vaid teemade valdkond on märksa mitmepalgelisem, ulatudes poliitika, sõja, meditsiinini,“ iseloomustas võistlustöid Tartu Variku Kooli õpetaja Paul Kunman, kes on võistlust üksipäini vedanud.
Maikuu 25. päeval kogunesid Juhan Kunderi Rahvakooli saali Lääne-Virumaa õpilased, et koos võtta kokku 2023. aasta õpilaste omaloomingu
võistluse tulemused. Konkurss toimus 27. korda, mille tulemusena valmis kirjalik loovtöö. Kokku laekus 37 tööd viiest Lääne-Virumaa koolist. Tööde valmimisse olid kaasatud kaheksa juhendajat-õpetajat. Rõõmu valmistas osalenud poiste osakaal.
ESTIVAL
Estival on ühelt poolt väga eestikeskne ja eesti kultuuri, muusikat ja rahvakultuuri hoidev. Teiselt poolt rahvusvaheline, sest toimub see ju Rootsis ja toob siia esindajaid erinevatest riikidest. Kõigil on mingi seos Eestiga – juured, abikaasa, sugulased või sõbrad.
Mulgi segakooril on saanud tavaks korraldada iga hooaja lõpus välisreis, mis oleks motiveeriv, veidi väljakutseid pakkuv ja seltskondlik- seekord osalesime Göteborgis Estivalil. Estivali kuulutus jäi meile sotsiaalmeediast silma ja haarasime võimalusest. Reis oli mitmekülgne. Laevas saime nautida üksteise seltskonda, bussisõit läbi Rootsi oli täis kauneid vaateid ja Göteborgis toimus koos teiste kooridega suurepärane kontsert.
Maikuine Mulgimaa sai hoo sisse
Mulgi keele tunni om eri kogukondin ja püüle nende osaleme seltsi inimestega ka mulgi keele tunden, mida riigi rahastamise toel viive läbi Mulgimaaal mede oma ää keeleõpeteje Laande Alli ja Ilvese Kristi.
Mulkidel on juba aastakümnete pikkune traditsioon saada suvistepühade laupäeval kusagil Eestimaa ilusas paigas kokku. Sellel kevadel otsustas Mulkide Tartu kogukond korraldada ühise väljasõidu Alatskivi maile. Eesmärgiga saada tuttavamaks Juhan Liivi, Alatskivi lossi ning Sibulateega.
Täämbe tetti valla Tarvastu kihelkonnast Kaubi talust perit ennem kirjutajana täätu Rusingu Estri maalinäitus Tarvastu raamatukogun. Estri maali om sooja süamega tettu ja koduòngulise Rovva om joonistanu ka varemb, edimese näituseni jòud nüid.
Käisi Mulkide Seltsi puult teda tänamen ja ääd kirutamist ja maalmist suuvmen.
Tallinna mulgid saavad kokku iga kuu teisel esmaspäeval klubis “Raavis” Tallinnas. Traditsiooniks on saanud, et tuleb üllatuskülaline. Seekord esines tantsurühm “Kukeräädsik ” Angela Arraste juhendamisel. Tantsijad on koos käinud juba kuus aastat ja kõik tantsud tulid ilusti välja.
ERMi Sõpradel oli mais kolm olulist sündmust
Sada aastat tagasi, 13. mail 1923 avas Eesti Rahva Muuseum esimese püsinäituse Raadi lossis. Eesti Post pühendas Eesti Rahva Muuseumi väärikale ajaloohetkele tervikasja „Eesti Rahva Muuseum Raadil 100“, millega Raadi loss sai nii margile kui postkaardile.
ERMi Sõprade Selts pidas üldkoosolekut
Laupäeval, 20. mail toimus muuseumimaastikul palju põnevat. Enne, kui ERMis algasid muusuemiöö seiklused, kogunesid muuseumi sõprade seltsi liikmed oma traditsioonilisele aastakoosolekule. Rõõm oli tõdeda, et saalis oli mitmeid inimesi, kes seltsile algusaegadel sellise tugeva vundamendi ehitasid, mis siiani on vastu pidanud.
On aastakümnetega testitud tõde, et ERMi sõbrad saavad kokku mitte ainult muuseumiga seotud ettevõtmistel, vaid nad tunnevad ennast mõnusalt ka koos reisides. Ja neid reise on erinevatesse maadesse olnud üle 40. Maikuu algul jätkati Hispaania märgilisemate paikade avastamist ja seekord tehti tutvust mauri kultuuriga. Keerulise ajalooga Baskimaal seiklesid sõbrad juba mitu aastat tagasi.
MEIE HULGAST LAHKUS
8. mai hommikul lahkus meie hulgast Punase lageda ja Eesti Aiake Eesti seltsi esimees Valter German.
Valter German sündis Punase Lageda külas 6. märtsil 1952.aastal.
Elas suurema osa oma elust Eesti Aiakeses Kaukaasias.
Valteri panus sealse eestlaste kogukonna elu korraldamisel on hindamatu.
Partnerite infolehti
Rootsi Eestlaste Kuukiri, mai 2023
Tulemas, löö kaasa!, liitu meiega!
Rõõmsad ja vajalikud üritused, koostegemised, eesti keel, koduloo uurimine, rahvatantsu ja kohaliku toidukultuuri hoidmine Eestis ja välis-Eesti seltsides saavad Sinu tuge, kui liitud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeskonnaga!
Aitame muuta sul oma seltsi sündmust nähtavamaks ja leida uusi sõpru nii Eestist kui üleilma.
Tahad toetada Eesti kultuuri, tahad tegutseda ühiselt, siis liitu meiega, seltsis on segasem!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FBs
