16. juuni 2024

Poliitiline pohheem Peeter ja Hunt – EKSÜ eri

Esitlus Sofi talus,

kultuuriseltside kevadpeol 20.05.2023

Autor: Sirje Rebane

Esitasid Sirje Rebane alias Hunt ja Maia Simkin alias Peeter

 

 

Veel viisistamata, aga pakkumistele avatud


P: No tere susi, miks nii morn?

See pole sinu puhul norm,

et kipras kulmul ringi kaed.

H: Kuss, mina praegu akut laen,

sest mitu kuud ma tundnud õudu.

P: Ja nüüd?

H: Kultuurist kogun jõudu.

Ning on ju ütlemata vahva –

on täna siin kultuurne rahvas

ja kohe tunnen, iga naks…

P: Su tuju läheb erksamaks?

H: Sul soovitan – kah kasuta!

                                                 Energiat saad tasuta!!!!!

                                                  Sest karmanisse nagu maugu

                                                  elektri hinnatõus lõi augu.

                                                   Ka sinu puhul muutust märkan.

                                                   P: Eks minagi ju vaikselt ärkan.

                                                   Kui varem kaelarätti kandsin …

H: Nüüd selle muuseumi andsid?

Ja pioneeriga on aut?

P: Sai Petkast Peeter, kes on skaut.

Nii öelda muutsin tuule suunda.

H: Küll ajalugu see ei muuda

kuid las ta olla, nii kuis peab.

P: Nojah, kuid tulemus on hea!

Kuid kuidas muidu sul siin kärab?

H: Jupp aega juba tühjalt järan.

P: Kas sõna võtta siis ei lasta?

H: Jah, ise küsin, ise vastan.

kaks aastat linnulennul läinud.

P: Sind pole tõesti ammu näinud.

Mis juhtus?

H: Teada sa ei taha –

koroona pani jala taha

ning terve maailm sellest heitus.

P: Kas sina pugesid kah peitu?

Ja nüüd vaid tinutad ja viilid?

H: Ning hoian madalat profiili,

sest kui koroona pisut taandus,

siis gripipisik meile saabus.

Ka see nüüd lahutab ja liidab

ja rahvast praegugi veel niidab.

Kuid pole mõtet karjuda.

P: Jah, tuleb lihtsalt harjuda.

Ka Riigikogu uus reaalsus

                                                           meil märtsikuus ju siia saabus.

                                                    H: Jah, Toompeal puhub uusi tuuli,

                                               sest nüüd neil kolmikpoint seal ruulib.

                                                    P: Et seadusjärgsus tagada

H: nad tegid sinna magala.

P: Siis uudiseid sul terve pinu.

H: Sääl on ka lasteaed ja kinu,

sest vaata, lasteaias sa

võid jalgadega trampida,

P: üksteise kallan närida

H: ja lolle asju pärida.

Ja otse eetris vaatan mina –

see on ju nagu kinolina

P: Ja rahva kohustuste lasu?

H: On lasteaia kohatasu.

Ja sina ruiga nii kuis jaksad

küll Eesti riik kõik kinni maksab.

P: See olla võib siis ohutsoon.

H: Kuum kaup on praegu obstruktsioon.

P: Ja obstrueeritakse ohtralt?

H: Ka kaupluses ju seda kohtab,

et laps kui kõhu ajab punni

ja mänguasja ostma sunnib

P: siis emme teda, kas premeerib?

H: Ei, pepu laksuga dresseerib

ja tead, mis päriselt see on –

P: ma pakun – see on lihtsalt jonn

H: ja röökija ei olnud kunn

vaid pesuehtne kiusupunn.

P: Kuid praegu ?

H: üles ütleb mõistus,

sest pidevalt käib võimu võitlus.

P: Ja elu?

H: Allamäge veereb,

sest kõik vaid võimu ümber keerleb.

Kõik selle nimel on meil punes

ja toimetavad justkui unes.

P: Ja nüüd siis Eesti riigi seis?

H: On endiselt kui merereis.

Kui Ratas laevahukku haistis

siis Kallas juba kaugelt paisti

P: Kuid praegu?

H: Meedia ju hõigub,

Et Kallaski vist kergelt kõigub.

P: Siis oleks vaja ärgata

ja ligemestki märgata,

sest Eesti elus – sa ju tead

on väga palju meil ka head.

H: On tõesti, vaata siin ja praegu

kah rahvas koos ja on ka naeru.

P: ja keegi kedagi ei torgi.

H: Ma siis kah rohkem siin ei sorgi,

kuid enne veel kui tõmbaks uttu

teeks ikka ka EKSÜstveel juttu.

P: Pea kinni hunt, sa kuula nüüd

see lühend E, K, S ja Ü

ja see on niuhke ühendus

                                               kus esikohal pühendus.

                                H: Ja eesmärk?

                                                P: Edendada vaimsust.

                                                    Võin anda sulle nendest aimu:

                                                see kindel kooslus iga naks

                                        kus liikmeid on 52

H: Tean, neid on kohe igast nukast,

küll linnadest, küll metsatukast.

P: Ka välismaal neil oma kooslus

mis eesti asjal annab hoogu

H: Just, nemad on kultuuri kandjaid

ja eestlusele suuna andjaid

P: ning täna siin nad selle väega?

H: Ju peavad mitut sünnipäeva.

Ja kui sa soovid ette tirin

ma kõik need juubilarid rivis.

Kas soovid väikeselt või suurelt?

P: ?

H: Okei, siis alustan posthuumselt.

P: No-jah, meil teada on ju vaja

kuis toimetati vanal ajal.

H: Siis hästi, juttu ei tee pikka

kõik tegijad laon kohe ritta

P: ja üheks juubilariks siin

H: on FAEHLMANN, aastaid 2, 2, 5

kes tollal üht-teist juba märkas

ja tead, siis rahvas justkui ärkas

ning asi polnud lihtsalt maitses

P: Ta uljalt talurahvast kaitses

H: ning andes eesti keelel au

tal sündis Vanemuise laul.

P: Ta teguviis tõi meile headust,

sest lisaks uuris ta ka teadust

ning vaikselt sulas igikelts.

H: Ka ÕPETATUD EESTI SELTS

just tema juhtimisel koondus

P: ja rahvas selle järgi joondus,

sest tunnetati vaimuvalgust?

H: Ka eeposega tegi algust,

et haritlasi tolla nappis

siis KREUTZWALD tuli talle appi,

sest tema kah meil – väljast- seest

ju oli ehtne kirjamees.

P: Ka rebastest ta üht-teist taipas.

H: Ka kilplased kõik ritta aitas.

P: Miks mitte, keelt ta hästi teadis.

H: Ka lugulaule ritta sedais

ning Kalevpojast selles rivis

sai kirjanduse nurgakivi.

P: Kes Virumaal neil ringi uhas?

H: See mees neil oli KUNDER JUHAN

P: ja tema tulemust kui vaatad

H: saad 170 aastat.

P: Kuid alla neist ei jäänud sugu,

H: jah, näidendid ja looduslugu –

nii sulle kinnitada saan

kah oli tema ampluaa,

kust välja kumas eesti truudus.

P: ka Kirjameeste Seltsi kuulus.

H: Nii tegus, asjalik ja kaine.

P: Kuid nüüd on juubilariks naine

ja kui nüüd pisut toibuda –

H: siis… Palju õnne! KOIDULA

P: Ja numbriks oleks meie ajas?

H: 20 puudub 200-st

Kuid tähtis pole naise vanus

vaid ikka rohkem tema panus

Ja luulepärand on tal aulik.

P: Ning tema?

H: Meie Koidulaulik.

P: Jah, sinuga ma nõustun siin

On „Kodu“ ja „ Sind surmani“

H: ja ehkki aeg siis oli karm

Mu isamaa on minu arm“

P: Kuid täna kahel mehel siin

on sada, pluss 55

ja oma jalajäljed tallas

kultuurilukku OSKAR KALLAS

kes ise Saaremaal küll sündis

kuid näe, kultuuripõldu kündis

ta veel ka Hollandis ja Soomes.

H: Ka Inglismaale ajas jooned

P: seal hoogsalt rahvaluules puuris

H: ja seda Eestimalgi uuris.

P: Ta tegi ju siis palju head.

H: ka TÕNISSONI JAAN, kas tead

meil riiklikult siin asju sättis

ja kustumatud jäled jättis.

P: Kas jätkub juubelite jada?

H: Ka VALTER OJAKÄÄR sai 100

ning välja hõiskaksin veel kaks

need LEIDA LAIUS, ILMAR JAKS.

P: Ka nende teeneid rahvas hindab,

sest rikastasid meie pinda

H: ning suunasid kulturuuri ridu

P: ja nende auks siin ongi pidu.

H: Kuid praegu ringi sebivad

siin tänapäeva tegijad

ja ilma nendeta ei saa

kultuuri seltsid hakkama.

P: Jah, nemad selles maises melus

ju eestlust hoiavad meil elus.

H: Üks väga viisakas ja viks

on loomulikult LIINA MIKS,

kuid ega tema üksi rapsi,

tal sõbrad tulevad ju appi.

Ja kinnitada saan ka väite.

P: Ehk välja tood siis mõne näite.

H: No palun, seda teha saan

te ees just oli MALIN JAAN

kel jagub tarkust ja on veenev,

on „Hullund Tartu“ tema teene.

P: Ka VERA OINETS , aru sain

on siin neil Krasnajarski kraist?

H: TATJANAst ei tee juttu pikka,

sest tema pani puped ritta.

Ta teeneks „Pole ammu näinud“

on meile Peterburist käinud.

P: Pea kinni. Kõiki neid ei saa

sa siin ju ette lugeda.

H: Kuid vaata, PARDI SASS ju ootab,

MARINALEGI tasub loota,

sest tema kah ju süütab lambi.

Kuid tead, mis tegi SERGEI TAMBI?

Me tema käppa surume,

viis soome – ugri Turule.

Käis tudengitel keskustelu,

et kuidas KLOPITSIS käib elu.

P: Stopp! Pea kinni! Kas sa näed

on varsti juba õhtu käes

ja kui nüüd lahutada- liita …

H: me me tibakene võiks veel kiita,

sest nemad siit, kui ringi vaatad

võiks kõik ju riigikokku saata.

Sest nemad asju voolivad

P: ja ligemesest hoolivad

H: ja kogu valimiste sabat

võiks käia erakonna vabalt.

P: See oleks erakordne nähtus.

H: Ka haridusel oleks tähtsus,

sest praegu iga jobu saab

me ühist elu juhtida.

P: Kuid need siin pole tõtlevad

vaid oma peaga mõtlevad

H: ja selle pärast teile me

vaid kõike head soovime.

P: Et kaoksid väsimus ja pinged

H: ja tegemised oleks vinged,

P: et jätkus musta mullapinda

H: ja eestlus rõõmustaks me rinda,

P: et lapselapsed juttu vestaks

H: ning „Mina, eestlane“ meil kestaks.

ME TEILE EDU SOOVIME, SIIT LÕPETADA PROOVIME

EHK KUNAGI JA KUSKIL TEEL, MEIL KOHTUMISI TULEB VEEL


Ja kuna tegemist on juba legendaarse poeemimeistriga, siis tema eelmist Eesti kultuurile pühendatud poeemi saab lugeda siit

1 thought on “Poliitiline pohheem Peeter ja Hunt – EKSÜ eri

Comments are closed.