20. juuni 2024

Manõja saare parmupillipillillaager pani kõlama võimsa konnakoori

Uskumatu, et pisike parmu- ehk konnapill, nagu Manõjal ja Kihnus seda nimetatakse, võib kuuldavale
tuua kõiksugu põnevaid helisid. Ja mitte ainult „oioioi“ või „loll-loll-loll“ – silpe vaid ka äratuntavaid
lauluviise nagu sünnipäevalaul või „Juba linnukesed…“. Polegi enam nii kurb, et Manijal kõrede ehk
juttselg-kärnkonnade koori enam kevadeti ei kuule, sest inimkonnapillikoor hakkab siin aina
võimsamalt kõlama.


Eesti Kultuurkapitali ja Pärnu linna toel teoks saanud konnapillilaagris sai ligi 20 huvilist oma ala
tunnustatud muusiku Cätlin Mägi käe all selgeks selle pilli mängu esimesed põhialged ja ka
keerukamad võtted.

Parmupill on ise nii väike, et nõuab kogu mängijat koos oma hingamisega endale
kõlakastiks. Kolmepäevane laager lõppes vahva kontserdiga Manija muuseumiaidas, kus kõik värsked
konnapillimuusikud said õpitut publikule esitada. Kõlasid konnapillid kõik koos ja ka väikeste
soolodena ning ka segaorkester – torupill (Cätlin Mägi), tenorsaksofon (Marko Mägi), akordion koos
konnapillikooriga.

Publiku üllatuseks selgus, et konnapilli saab mängida ka liikudes ja tantsides.
Laagris osalenud leidsid, et lihtne elu telgis või Manija külakeskuse majas madratsitel oli vahva ning
kiitsid heaks saarel Tooma talus valmistatud toidud ja endisaegse suitsusauna. Eriti tore oli kohtuda
põliste Manija elanikega, kuulda lugusid saare ajaloost, tutvuda kohalike koduloomade ning teha
veidi ka heinatööd.

Otsustati, et kindlasti tuleb ka järgmisel suvel konnapillilaagrisse tulla ja vahepeal
hoolega seda pisikest pilli harjutada.

Svea Aavik
Manõja Kultuuriselts

Audios saab tulemust kuulata siit: https://kuku.pleier.ee/podcast/kihnu-karakast/156464