3. dets. 2024

Mõni ütislaul võtsõ õkva silmä likõs

Mõni ütislaul võtsõ õkva silmä likõs

UMALÕ PIDOLÕ minek ja sääl olõk

TVS-i suurkogol 5.lehekuu pääväl anti teedä Liiso minekist Umalõ Pidolõ Indsikurmu 1.06.24 Küsüti ka rahva käest, kas om pidohuviliisi.Oll peris pallo tahtjit, nii-et Liisolõ joba ammu tellit buss jäi väikus ja tull tetä vahtsit hinnaküsümiisi suurõmbalõ sõiduvahendilõ, et ütenkuun Talnast bussiga Umma Pitto minnä. Mitmõst hinnapakmisõst  sai sis  kõgõ paremb vällä valitus.

Päältkaeja poolõlt kirutas Kaja-Riina:

Ma lubasi Põlvan massulda ekskursiooni tetä ja  naksigi jo tiil Talnast saati ummi lugudõga “suud lämmistämä”.

Vällä sõidimi 1.piimäkuu hummogul Talnast kell 06.30 ja sis sai arvo, et inemise tahtva umma üüund viil  edesi kaia….

A peräst kohvipausi Tikupoisin pandsõ ummi tiidmistega edesi. Nii edimäidsist laulupidodõst Põlvamaal ku ka kohalikõst suurmiihist.

Om jo Jakob Hurtki, Eesti rahvaluulõ.ja keeletiidläne, vaimulik ja ütiskunnategeläne  peri Põlvamaalt.

Kunstniku ,aokiräniku ja kiräniku Vahtra Jaani põrm puhkas ka Põlva kalmuaian.

Lepsemi Viikma Aalaga, põlispõlvalasõga kokko, et tä näütäs, mis täämbädsel pääväl sääl Põlvan kaia om.

Kellä 10 aigu puistsimi liisokõsõ Indsikurmun maaha, ülejäänü pundiga sõidimi bussitiiru tegemä, et är nätä Põlva paisjärv, lõõdsamiis Kikka skulptuur ja kävvü kalmistul.Osa rahvaga ronisimi mitmõ künkä otsagi, Põlva om jo nigu nelä nisaga elläi.

Haugasimi laaduplatsi pääl kohalikku sõira, tõõsõ platsi pääl seimi jäätist ja kaimi tuu vahtsõ Põlva keskplatsi kah üle. Sääl oll tandsuoppus, a mii lasimi hinnäst nuidõ Põlva “nisadõ” vaihõl 3 raha iist sõiduta väiku katõvagunilidsõ rongiga, Ku tuust värgist viländ sai, lätsimi Maarja kerikuhe õnnistust saama. Kerkooppaja oll esi uma tõuksiga kohal ja mii annimi tälle õnnistusõ, et tä iks püsünü õigõ tii pääl. Vana Kaubamaja takan platsi pääl oll viil üts laaduplats koh eräkunna olliva hinnäst kitmän inne Euruparlamenti valimist.

Pia oll aig ka pidoplatsilõ minnä.

Hää ,et agaramba olliva meile kotussõ kinni pandnu ja saimi piä 4000 lauljalõ kinäste üten ellä. 

Etendüs oll väkev, Tüüd oll kõvasti tett. Eski Contra oll viisi pidämä pantu.

Pido kisksõ nii üten, et unõhti kellä kaia, ku äkki tull miilde, et pidi uma mehega Põlva Kaubamaja iin kokko saama.

Aigu oll õnnõ mõni minut, a õnnõs üts nuurmiis korjas mu tii päält auto pääle ja vei õkva vana kaubamaja kõrvalõ, Mul oll umatettü müts ja ma kinkse tuu tälle, Tä oll väega imestünü.

Tuupääle ma ütli:” Ku sullõ ei sobi, sis anna pruudilõ vai imäle, ja tennä, et nii hää puja om kasvatanu.”

Tä nimi oll Taavi,

Uma Pido oll ummiga üts väärt pido.

Tii ärke pangõ mullõ pahas

teid kõiki kallistada tahas,

Plumanni Kaja-Riina

Esinejidõ puult mõno` mõttõ Küllilt…. ja Maiõlt

Timahavanõ Uma Pido oll järjekõrran kuvvõs. Kõigil näil olõ ma püüne pääl laulda saanu.

Edimädselt, 2008.aasta pidolt sai ostõt illos linanõ hamõ hõlgahusõga „Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva` laulva“. Käüsse pääle oll tikitü aasta nummõr. No` om noid numbrit riburata piten jo piä olani vällä (2008, 2010, 2013, 2016, 2018, 2024).Hää kaia ja miilde tulõta.

Üts ütine juun om näil kõigil- nä omma häste lämmä ja hengeminevä võrokeelidse laulupeo`. Nä kandva Vana-Võromaa keele- ja kultuuriperändüst, andva kimmüst ummilõ juurilõ, avitasõ nõsta võrokõisi hindätiidvüst ja üttehoitmis. Egäl näist om uma teema. Sjookõrd – Mäng, pia 4000 esinejäga.

Ja tõtõstõ tulõ üldä, et läbi laulu ja laulumängu om võimalik kõik kõõ tähtsämbä asa siin ilman edesi anda, tuulsamal aol ka mängust rõõmu tunda.

Pido oll häste kõrraldõt, midägi es olõ liiast egä puudu. Laulõ valik oll hää, näütlejä`

Mureli Hilje, Mähari Andres ja solisti`(Kalkuni Mari, Contra jt.) olli tasõmõl.

Mõni ütislaul võtsõ õkva silmä likõs.

Häste oll mõtõldu vällä plaan kõik laulusõna` ka kavalehte üles panda- ja rahvas laulsõ kõvastõ üten, kuis „Laul sulama pand jää“, et „Ei olõ ilman ilosambat paika“, ja „Kes aian?“.

Oll ka küsümislaul „Koh kuradi kotsil ma elä?“, kon mõnõ noodi aigu tull sopraanodõl kikivarbil saista, muido häste es küünü. Külh aga andsõ kimmüst Ilvese Aapo laul, et „Jäämi alalõ“

Kõnõtraadiga“ „Maailma veerekese pääl istmist“ ja „Jänese jalgu“ kaemist tull ka ette.

Kohal oll „Haani miis“, kiä sõitsõ maaha pikä „Tii“, kuna kutsuti „Tulõ aga tulõ“, a süämen täl iks „Mino maa“.

Lõpõtusõs oll „Tenolaul“ kõigilõ.

Oll väkev, võimas ja miiltülendäv pido, mis and joudu edesiminekis!

Kõrraldajilõ sükäv kummardus!

Uma Pido asja arutaman

Müürsepä Külli


Tõõnõ liisokõnõ Maie pandsõ peo kotsilõ kirja säändse riä:

Oleme Reinuga (abikaasa ) jätkuvalt selle Indsikurmu sõidu lummuses. Selle aasta imeliselt armsam, südamlikum, kenam, vaimurohkem elamuslik päev, millest saime osa.

Veelkord – oleme siiralt õnnelikud, et saime osa sellest igapidi vaimustavast suurpeost. Ja kui olud võimaldavad, lööme sügisest taas kaasa Tallinna võrokeste seltsi tegemistes. 

Tänulikud

 

Maie Koldits ja Rein Einasto