ERMi Sõprade Seltsi järjekordne kultuuriretk viis ligi poolsada seltsi liiget Germalo Reiside abiga 6.-9. augustil taaskord Lätimaale ja Leedumaale. Külastasime me ajaloolist koivaliivlaste asuala, vaatasime ringi Väina jõe mõlemal kaldal Seelimaal ja Leedu järvedemaal Aukštaitijas.
Esimese pikema peatuse Lätis tegime Siguldas. Arheoloogiliste andmete alusel ja ka Liivimaa kroonika järgi teame, et Koiva liivlased elasid eelkõige tänase Sigulda linna lähiümbruses, kus üksteisele suhteliselt lähedal asusid Sattesele, Krimulda ja Turaida alade kesksed linnused. Lood liivlastest, kaunid vaated Koiva ürgorule ja Turaida lossi külastus.
Teekond jätkus Väina (Daugava) kallastele. Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, kes küll praeguseks on hääbunud ja sulandunud lätlaste ja leedulaste hulka. Pärast 13. sajandit seele enam rahvana kirjalikes allikates ei mainita ning pärast 14. sajandil kaob ürikutest ka Seelimaa nimetus. Seelid elasid tänapäeva Läti ja Leedu piirialadel Daugava jõe lõuna- ja põhjakaldal (Sēlija ja Aukštaitija). Muistne seelide linnus Selpils asub praegu pisikesel saarekesel Daugava jões.
Edasi viis tee Leedumaale. Rokiškis on imekaunis väikelinn ja rajoonikeskus, mille ajalugu on tihedalt seotud lossiga, kus tänapäeval asub muuseum. Klassitsistliku planeeringuga kesklinnas domineerib suursugune neogooti stiilis Mattiase kirik. Biržai tähtsamateks vaatamisväärsusteks on kaks lossi, mis ühendatud sillaga üle paisjärve. Radziwillide perekonna residentsiks kujunes linn 16. sajandil.
Edasi sõit Vilniusse. Väljasõit Leedu järvedemaale Aukštaitija rahvusparki. Pargi pindala on 40 574 hektarit ja siin on 126 järve. Teel peatusime Euroopa geograafilises keskpunkti märkivas pargis ja seejärel tutvusime ülipõneva Leedu Etnokosmoloogiamuuseumiga, mis on ainus omataoline maailmas. Lood inimese ja inimkonna suhetest kosmilise maailmaga.
Vilniusest sõitsime Kernavesse. Arheoloogiliste uuringute põhjal võib oletada, et Kernavė kohale tekkis muinasasula juba 9. sajandil eKr. Hilisema asula tähtsusest annab aimu selle kaitseks 8. sajandil rajatud kindlustuste süsteem. Mõnikord on Kernaved nimetatud Leedumaa esimeseks pealinnaks. Vanad linnamäed ja kaunid vaated Nerise orule.
Sirje Madisson
