Jakob Hurda surma-aastapäeval 13. jaanuaril on Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmetel kenaks traditsiooniks suurmeest mälestada. Tavaliselt järgneb mälestushetkedele Jakob Hurda mälestussamba juures kogunemine siseruumides, mis seekord ära jäi. Aga miski ei takistanud värskes õhus esitlemast Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi” 5. osa.
Eesti Kultuuriseltside Ühendus
Vikerraadio eetris hakkab nädalavahetuse hommikuprogrammi osana iganädalaselt kõlama „Hajala ringvaade“, mis kajastab rahvuskaaslaste kogukondades toimuvat.
Tervituse saadavad Haida küla setud oma uuest kirikust, mis valmib jaanipäevaks.
Teatavasti algas Narva rindel 3.jaanuaril 1920.aastal kell 10:30 Vabadussõjas vaherahu. Narvas on traditsioon, et tähistame seda meenutades Garnisoni kalmistul neid, kes selle vaherahu tagasid.
EESTI RAHVUSKOMITEE ÜHENDRIIKIDES
PRESSITEADE
31.12.2020
Henrik Visnapuu 131. sünniaastapäeval
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) otsustas oma täiskogu aastakoosolekul novembris taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna.
Eesti ühe suurima isamaaluuletaja Henrik Visnapuu preemia asutati USAs 1952. aastal pärast Visnapuu surma.
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) otsustas oma täiskogu aastakoosolekul novembris taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna.
Laupäeval, 26. detsembril, paistis karges talvises õhus hõljuvat eriline pidulik meeleolu. Kiirustasime Sipsikuga mööda Petrozavodski linna kaunistatud tänavaid, et tähistada Petrozavodskis jõule koos Tübingeni seltsi (kohalik saksa selts) sõpradega. (veel …)
28. detsembril 2020.a. toimunud Austraalia eestlaste suvelavastus.
Tervitused. Pillimehed, käsitöö, kokakunst. Tutvustakse Austraalias tegutsevaid mitmeid eestlaste kogukondi ja nende liikmeid ning kultuuriharrastusi.
Sõna saavad Eesti aukonsul Sydneys hr. Sulev Kalamäe ning kohalike seltside esindajad.
Uusaasta tervitus.
Subiitritega.
Õhtulehe veebis näidati laupäeval 26. detsembril kell 18.00 2020.a. Vahur Laiapea dokfilmi „Mesipuu poole“, kus saab aimu eestlaste elust Kaukaasias. Elust, mille lahutamatuteks osadeks on omal ajal olnud näiteks igahommikune klaas sooja piima, aga ka ohutuse huvides eesti nimede venepärastamine, mõrvad ja tagakiusamised.