Tervitustega sügispealinnast!

Septembrikuu oli Narva kandis tavapäraselt toimekas. Narva Eesti Seltsis on traditsiooniks saanud, et korra aastas käiakse suurema seltskonnaga ekskursioonil. Selle aasta sõit lükkus sügisesse, sest imeilus suvi oli kõigil niigi sündmusterohke.

Sihtkoht Peterhof tervitas meid pisukese vihmasabinaga, kuid suurte põlispuude all pargis polnud sest lugu. Paljud olid purskkaeve käinud imetlemas viimati koolipõlves  – seega avastamist ja äratundmisrõõmu jätkus kauemaks. Tagasiteel põikasime läbi Kroonlinnast, kus loomulikult käisime vaatamas Lydia Koidula kunagist elumaja ning sinna paigaldatud mälestustahvlit. Kuulsas Merekirikus olid paljud meist käinud, kuid seekord õnnestus tõusta kiriku kupli alla ning vaadata kõike 50 meetri kõrguselt.

Ühel septembrikuisel  pühapäevasel hommikupoolikul käisime Saksamaalt Venemaale suunduvale hobukaravanile Narva Eesti Seltsi poolt tervitusi viimas. Huvilisi oli kohale tulnud palju. Saime ülisõbraliku vastuvõtu osaliseks ning omavahel suheldes hakkasid tasapisi mälusopist välja tulema ka kunagi õpitud saksakeelsed sõnad. Imeilus hetk oli see, kui ühises tantsuringis sai ette kantud “Eesti muld ja Eesti süda”. Seltsi liige Tiiu Assafrei, kui antud ettevõtmise algataja, sai kingiks vankrikella. Seltsi prouad demonstreerisid uhkusega oma imekenasid rahvariideid ja küll nad olid populaarsed – kõik tahtsid nendega pilti teha! Kingitused jagatud, suundusid väiksemad seltsiliikmed oodatud lõbusõidule. Oli äraütlemata tore kohtumine!

Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud seltsis ka mihklipäeva tähistamine – võetakse kaasa omavalmistatud hoidis, küpsetis, salat või koduvein koos selle valmistamise retseptiga. Retseptile  nime peale ei kirjutata, nii on põnevam ja konkurss ausam. Üheskoos maitseme ja hindame neid ning iga kategooria parimate toodete autoreid autasustame. Sel aastal osutusid võitjateks tuline meestemoos, ploomi-õunamoos ning Mascarpone maius.

Kairi Johannes

Narva Eesti Selts