Ernst Enno 145

Täna on 145. sünniaastapäev luuletajal ja lastekirjanikul Ernst Ennol. Enno oli väga mitmekülgne isiksus, kes tegutses aktiivselt mitmel alal. Ta oli aktiivne osaleja Riia eestlaste seltsielus ning korp! Vironia asutajaliige.

Enno sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas.

Ta on töötanud “Postimehe” toimetuses, ajakirja “Linda” tegevtoimetajana (nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused), Valgas ametniku ja 1918. aastast eesti keele õpetajana. 1918. aasta juulist kuni 1919. aasta kevadeni oli ta Valga Rahvahariduse Seltsi esimees ja võttis osa Valga eestikeelse keskkooli asutamisest. E. Enno asus tööle Läänemaa koolinõunikuna 1919. aastal ja töötas selles ametis kuni surmani 1934. aastal.

Läänemaa koolinõuniku piirkond ulatus E. Enno ajal sadakond kilomeetrit Haapsalust lõunasse ja viiskümmend põhja; lisaks Hiiumaa, Vormsi ja Osmussaar. Koole oli ainuüksi saartel 36.

E. Enno külastas iga õpetaja tundi ja küsitles koolijuhatajat kooli olukorra kohta. Sageli, kui ta õpetajat tundis, käskis ta õpetajal anda õpilastele kirjalik töö, samal ajal vestles õpetajaga, istudes õpilaste hulgas koolipingis. Ta andis meelsasti nõu, aga oma arvamust peale ei surunud. Enno oli õpilaste hulgas oodatud külaline, sest ta oskas lastega huvitavalt vestelda ja neid köita.

Töötades koolinõunikuna ei avaldanud Enno kasvatusteaduslikke artikleid ega loengute tekste. Selle asemel organiseeris ta Läänemaal üldhariduslikke kursusi, kus esines ka ise meelsasti. Ringkäikudel koolidesse jagas Enno kõnede kaudu oma mõtteid nii õpetajatele kui külarahvale. Südamelähedasteks teemadeks olid karskus ja emade kasvatamine.

Üldise tunnustuse osaliseks sai Ernst Enno luuletajana alles pärast surma, tema teosoofiline ja sümbolistlik luule ei leidnud kaasajal kuigivõrd mõistmist. Enno luule kõige uuenduslikum osa on raamatutes “Uued luuletused” (1909) ja “Hallid laulud” (1910). Ta lasteluuletused koondas koguks “Üks rohutirts läks kõndima” Ellen Niit 1957. aastal. Enno luule koondkogu “Rändaja õhtulaul” ilmus 1998. aastal. Enno luuletustele on kirjutatud palju koorilaule, teiste seas Miina Härma, Gustav Ernesaks, Mart Saar, Eduard Tubin, Alo Ritsing, Pärt Uusberg. Paljudele meenuvad esimestena Enno sõnadele kirjutatud lauludest Ruja “Nii vaikseks kõik on jäänud“ ja Anne Maasiku “Rändaja õhtulaul”.

TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiiv